• OMX Baltic−0,45%271,67
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn−0,44%1 726,94
  • OMX Vilnius0,28%1 066,75
  • S&P 5001,09%5 930,85
  • DOW 301,18%42 840,26
  • Nasdaq 1,03%19 572,6
  • FTSE 100−0,26%8 084,61
  • Nikkei 225−0,29%38 701,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%107,41
  • OMX Baltic−0,45%271,67
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn−0,44%1 726,94
  • OMX Vilnius0,28%1 066,75
  • S&P 5001,09%5 930,85
  • DOW 301,18%42 840,26
  • Nasdaq 1,03%19 572,6
  • FTSE 100−0,26%8 084,61
  • Nikkei 225−0,29%38 701,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%107,41
  • 02.02.00, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Enim teenib USD tähtajalisest hoiusest

Kommertspankade hoiused (nõudmiseni ja tähtajalised) olid 1999. aastal kokku sama suured kui laenuportfell. See näitab, et osa laene on välja antud nõudmiseni hoiuste arvel, mille efektiivne intress on 1-2% aastas. Tegemist on kombinatsiooniga, millel on kõige suurem kasumimarginaal.
Hoiustest on peaaegu kolmveerand kroonipõhjalised, ses mõttes on pilt laenudega võrreldes vastupidine. Hoiustajad ei ole (õnneks) läinud oma raha «valuutaga sidumise» teed. Peamine põhjus on tähtajalisele kroonihoiusele makstav kõrgem intress, ära jääb ka valuuta konverteerimine. Nõudmiseni hoiuse hoidmine kroonis on igati loomulik.
Tänaseks päevaks on tähtajaliste hoiuste intresside vahed tasandunud, kuid hoiuste struktuur krooni, DEMi, euro ja USD vahel pole peaaegu muutunud. Huvitava faktina torkab silma, et USD tähtajalisest hoiusest on saanud kõige kõrgema intressiga hoius. Vast on pankade ja klientide huvi äratanud pidevalt kallinev dollar kui üks investeerimissihtmärk. Kui jälgida laenu- ja hoiuseintresside vahet -- pankade kõige tähtsamat kasumi allikat --, siis pole see intresside langusest hoolimata vähenenud. Pigem on see kuude kaupa kergelt lainetanud. 1999. aasta oli taas aasta, mil kommertspangandus lõpetas korraliku kasumiga. Lõpuks on see kasum ka klientide huvides, kes võivad oma raha säilimise pärast muretud olla.
Vt. ka graafikut:Tähtajaliste hoiusteintressimäärad 1999/hoiuste jagunemine ja kogumaht 1999.
Autor: Mati Feldmann

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 18.12.24, 16:05
Investeerimine kunsti: muuseumikvaliteet võib maksta vähem kui pool telefoni
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele