Kommertspankade hoiused (nõudmiseni ja tähtajalised) olid 1999. aastal kokku sama suured kui laenuportfell. See näitab, et osa laene on välja antud nõudmiseni hoiuste arvel, mille efektiivne intress on 1-2% aastas. Tegemist on kombinatsiooniga, millel on kõige suurem kasumimarginaal.
Hoiustest on peaaegu kolmveerand kroonipõhjalised, ses mõttes on pilt laenudega võrreldes vastupidine. Hoiustajad ei ole (õnneks) läinud oma raha «valuutaga sidumise» teed. Peamine põhjus on tähtajalisele kroonihoiusele makstav kõrgem intress, ära jääb ka valuuta konverteerimine. Nõudmiseni hoiuse hoidmine kroonis on igati loomulik.
Tänaseks päevaks on tähtajaliste hoiuste intresside vahed tasandunud, kuid hoiuste struktuur krooni, DEMi, euro ja USD vahel pole peaaegu muutunud. Huvitava faktina torkab silma, et USD tähtajalisest hoiusest on saanud kõige kõrgema intressiga hoius. Vast on pankade ja klientide huvi äratanud pidevalt kallinev dollar kui üks investeerimissihtmärk. Kui jälgida laenu- ja hoiuseintresside vahet -- pankade kõige tähtsamat kasumi allikat --, siis pole see intresside langusest hoolimata vähenenud. Pigem on see kuude kaupa kergelt lainetanud. 1999. aasta oli taas aasta, mil kommertspangandus lõpetas korraliku kasumiga. Lõpuks on see kasum ka klientide huvides, kes võivad oma raha säilimise pärast muretud olla.
Autor: Mati Feldmann
Seotud lood
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”