Hansapank lasi ühe Tartu kontori töötajaskonna lahti

Pangandust hästi tundvate inimeste kinnitusel on fiktiivse sularaha sissemakse tehingud pankades võimalikud ning neid on ka tehtud. Fiktiivset tehingut võib rahatu klient soovida näiteks selleks, et saada vajalikku paberit sularaha sissemaksu kohta. Mõni aeg hiljem sooritab klient telleri juures tehingu sularaha väljavõtmise kohta.

Epsoni toodete Lõuna-Eesti esindaja OÜ Kris Grupp juhataja Kalev Kalma sõnul on ta kuulnud, et selliseid tehinguid on omal ajal tehtud. «Minul see ei õnnestuks,» rääkis Kalma. «Teller ja klient peavad olema väga head tuttavad.»

Kalma oletas, et kui rahatu sisse-väljatehing ühe päeva jooksul teha ja ilusti teenustasu maksta, ei saa sellest tõenäoliselt keegi teada. «Vahele on võimalik jääda vaid siis, kui keegi kaebab,» mõtiskles Kalma.

Ühispanga sisekontrolli osakonna juhataja Ülle Pärna hinnangul on rahatut tehingut praktiliselt võimatu avastada. «Selleks peab sisekontrolli inimene suisa tehingu momendil juures viibima,» rääkis Pärna. Pärna mäletab Ühispangas vaid üht juhtumit, kus teller sooritas kliendi palvel rahatu tehingu. «See teller meil enam ei tööta,» lisas Pärna. «Ta rikkus jämedalt tööülesandeid.»

Eesti Panga infoosakonna juhataja Andres Kuusmann sõnas, et fiktiivsed rahatud tehingud on panga enda sisekontrolli ja sisereeglite küsimus. «Inimest, kes reegleid on rikkunud, tuleb loomulikult karistada,» leidis Kuusmann.

Ühe anonüümseks jääda soovinud Hansapanga endise töötaja sõnul võis Ringi kontori kollektiivile saada saatuslikuks hoopis see, et neist kui vähestest allesjäänud Hoiupanga endistest töötajatest taheti lahti saada.

«Otsida siin Hoiupanga töötajate tagakiusamise motiive on naeruväärne,» ütles Hansapanga turundus- ja suhtekorraldusdivisjoni direktor Kristi Liiva.

Liiva ütles, et fiktiivne sularaha sissemakse juhtum on kahetsusväärne. «Analoogseid juhtumeid pole me varem täheldanud,» sõnas Liiva ja lisas, et nad edastasid Ringi kontoris toimunud fiktiivsete tehingute kohta materjalid koheselt rahapesu andmebüroole. Liiva tunnistas, et Hansapanka laekus umbes pool aastat tagasi sooritatud fiktiivsete tehingute kohta infot.

Liiva sõnul avastasid Hansapanga sisekontrolli osakonna töötajad eelmise aasta oktoobri algul, et Ringi harukontori juhataja ja kolm tellerit olid 1998. aasta lõpus sooritanud mitmeid rahatuid tehinguid, mis panga tööreglemendi kohaselt on keelatud. «Kui kontori juhataja teab fiktiivsete tehingute sooritamisest, kuid ei võta kuu aja jooksul midagi ette, siis rikkumine aegub,» täpsustas Liiva. Liiva ei soostunud nimetama klienti, kellele kuuluvate firmadega fiktiivseid tehinguid tehti.

«Kontrollijad tuvastasid, et tehingutest oli teadlik harukontori juhataja,» seletas Liiva. Tema sõnul oli see põhjuseks, miks Hansapank tegi hiljem telleritele ettepaneku ennistada nad tööle või maksta neile kompensatsiooni. Üks telleritest otsustas ennistamise ja kaks kompensatsiooni kasuks.

Ringi harukontori vallandatud juhataja Svetlana Oni?t?ik peab talle esitatud süüdistust valeks ning nõuab töövaidluskomisjoni kaudu seadusega ette nähtud kompensatsiooni.

Mina ei olnud rahatutest tehingutest teadlik, raius Svetlana Oni?t?ik. «Hansapank on mind alusetult karistanud,» jätkas ta. «Ainsad tõendid on tellerite seletuskirjad, milles nad väidavad, et olin tehingutest teadlik.» Oni?t?ik ei mõista, miks on aegunud rikkumise kohta esitatud materjalid rahapesu andmebüroole. «Rahapesu seadus hakkas kehtima eelmise aasta juuli algusest,» seletas ta.