Eramurajoon tammiku lähedal

Viimsis asuvasse Heldri eramurajooni on kavas kokku ehitada 44 maja. Praeguseks on müüdud 14 krunti, sügiseks peaks valmis saama seitse maja.

Rajooni on arendatud alates 1998. aastast, sellele eelnesid projekteerimistööd, detailplaneerimised jne. Viimase suurema tööna valmis hiljuti gaasitrass, mis hõlmab 35 krunti. Kruntide müügiga tegeleva ASi Morrison Invest juhi Margus Valdese sõnul on nüüd kõik trassid rajatud. Teedevõrgustik on samuti olemas, kuid seni veel asfaltkatteta. Kuna gaasitrass ei ulatu kõikide kruntideni, on kliendil võimalik valida kas gaasikütte või mõne teise kütteliigi vahel. Praegu ehitamisel oleva kahe maja omanikud otsustasid gaasikütte kasuks.

Heldris asub ca 60aastane tammik, mis Valdese hinnangul peaks imponeerima traditsioone austavatele inimestele.

Merest poole kilomeetri kaugusel asuvasse Heldrisse elama tulijal on valida kolme hinnaklassiga kruntide vahel. Kõige odavamalt (290 kr/m²) saab osta krunte, mis jäävad magistraaltee äärde. 316 kr/m² maksavad krundid, kuhu ehitab elamud Morrison Investi lepinguline partner Renover Ehitus. Kõige kallimad (420 kr/m²) on krundid, millele maja ehitamise organiseerib omanik ise. Margus Valdese sõnul on seni 60% omanikest ostnud krundi, millele maja ehitab Renover Ehitus. Valida on kaheksa tüüpprojekti seast, nende hind kõigub 7500--9000 kr/m² vahel (krundi hinnata).

ASi Favor finantsjuht Almar Proos oli juba enne Heldri elamurajooni ehitamise algust seda kohta märganud kui ilusat ja elamiseks mugavat paika.

Piirkonna ühe plussina nimetab Proos seda, et tänavavalgustus oli kohe olemas. Heldri lähedalt pärit Proos ostis 420 kr/m² maksva krundi ning oli ise maja ehitamise korraldajaks. «Kuna ma olen ise ehitusäris tegev, siis tahtsin ehitust oma kontrolli all ajada,» selgitab Proos. Ruutmeetri hinda pole Proos täpselt välja arvutanud, tema hinnangul jäi see alla 8000 krooni.

Almar Proos soovitab ka teistele majaehitajatele suhtumist, mille kohaselt on tähtis saada soovikohane tulemus ning hind on teisejärguline. «Minu arvates ei peaks otsima kõige odavamat pakkumist,» märgib Proos.

Esialgse kava kohaselt loodeti Heldri kolme aastaga välja ehitada, seega oleks aastal 2001 pidanud rajoon sisuliselt valmis olema. «Eelmise aasta kinnisvaraturu olukord lõi need plaanid segi,» märgib Margus Valdes, «praeguse seisuga tuleks kavadele kaks aastat lisada.»