Riigihanke tellimisel kord majja

Riigihangete ameti peadirektori Ülo Sarve andmeil näeb majandusministeeriumi koostatud riigihangete seaduse uus redaktsioon ette ehitus- ja renoveerimistööde puhul kohustusliku riigihanke piirmäärana 150 000 krooni, asja ostmise ja teenuse osutamise korral 50 000 krooni. Paar nädalat tagasi valitsuse kabinetiistungil opereeriti veel väiksemate piirmääradega: 10 000 ja 30 000 krooni.

Riigikogus tuleb homme esimesele lugemisele riigihangete ametis eelmise aasta suvel koostatud riigihangete seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis ei näe ette piirmäärade langetamist. «Tõenäoliselt hakatakse lähitulevikus menetlema hoopis seaduse uut redaktsiooni,» oletas Sarv ja lisas, et majandusministeerium ootab riigihangete ameti arvamust selle nädala lõpuks.

Sarve sõnul on praeguses riigihangete seaduses mitu nõrka kohta. Näiteks on levimas tendents, mille kohaselt püütakse suur objekt osadeks jaotada ning riigihanget vältides otselepingud oma suva järgi sõlmida.

«Selle vastu ei ole muud rohtu kui seaduse kardinaalne muutmine,» leidis Sarv. Ta möönis, et kindlasti tekitab piirmäära alandamine riigihangete korraldajatele ja pakkujatele täiendavat bürokraatiat. «Küsimus on selles, kas riik tahab riigieelarve raha liikumist kontrolli alla saada või mitte,» toonitas Sarv.

Sarv tõi näiteks Tartus asuva Hugo Treffneri Gümnaasiumi (HTG) ehitamise, mille puhul Tartu linnavalitsus eirab riigihangete seadust, lubades jätkata teise etapi ehitustöid senisel, projektijuhtimise meetodil.

Sarve kinnitusel sai AS RTG Projektbüroo riigihangete ametilt projektijuhtimise erakorralised volitused vaid tulekahju tagajärgede likvideerimiseks. «Hoone edaspidiste ehitustööde jaotamine juppideks on ebaseaduslik,» rõhutas Sarv.

Tartu linnavalitsuse linnavarade osakonna peaspetsialist remondi ja ehituse alal Kalle Helendi ütles, et linnavalitsus ei pidanud mõttekaks eksperimenteerida eri töövõttudega. «RTG Projektbüroo on järjepidevuse kandja,» põhjendas Helendi. «Avatud pakkumise korraldamisel ja võimalike protestide puhul kaotaksime asjatult aega.» Tartu linnavalitsuse poolt soositud RTG Projektbüroo kuulub Tartu suurärimeestele Aivar Tuulbergile ja Raivo Rannale.

HTG esimese, aastavahetusel lõppenud ehitusetapi maksumus oli 22,5 miljonit krooni. HTG ehitamiseks sõlmiti paarikümne ehitus- ja muu firmaga ligi 30 otselepingut, millest ükski ei ületanud riigihangete jaoks nõuetekohast 2 miljoni krooni piiri. HTG teiseks, sügisel lõppevaks ehitusetapiks on Tartu linna eelarvest eraldatud 7 miljonit krooni ja riigieelarvest 13 miljonit krooni.

RTG Projektbüroo juhataja Sander Nurga sõnul valdab tellija projektijuhtimise meetodi puhul kogu aeg rahakotti ning saab ehituse käigus teha operatiivseid muudatusi. «Peatöövõtu korral saab tellija tihtilugu alles pärast objekti valmimist aru, mis ta töövõtuprogrammis ja lepingus valesti tegi,» seletas Nurk.

Eesti Ehitusettevõtjate Liidu tegevdirektor Ilmar Link pidas kohustusliku riigihanke korraldamise piirmäära alandamist põhimõtteliselt positiivseks. «Ehitusturgu korrastav mõju on seaduse muutmisel vaid siis, kui ka riigihangete korraldamine muutub läbipaistvamaks,» selgitas Lenk. «Oskamatult läbiviidavad hankekonkursid vaid suurendavad protestide hulka.»

Eesti rikkaima valla Mäetaguse vallavanema Veljo Kingsepa sõnul põhjustab riigihanke piirmäära alandamine neil kurioosse olukorra: vald ei jõuaks nii palju riigihankeid korraldada, kui tellimusi vaja oleks. «Riigihanke korraldamine koos võimaliku protestimisega võtab nii palju aega, et tulevikus me aastas küll enam nii palju võistupakkumisi ei suuda korraldada,» rääkis Kingsep.

Kingsepa andmeil korraldas vald eelmisel aastal vaid ühe riigihanke -- koolimaja ligi 5 miljonit krooni maksva juurdeehituse ehitaja leidmiseks. «Ülejäänud paarkümmend väiksemamahulist pakkumist korraldasime seaduseid järgides ise,» seletas ta.

Vt. ka tabelit: Riigihangete praegused ja plaanitavad määrad