1999. aasta ajakirjandusauhind Peep Soomanile Äripäevast

8. veebruari õhtul otsustas Eesti juhtivate lehtede peatoimetajatest koosnev zhürii auhinnata tema ajakirjanduslikust eksperimendist alguse saanud artiklisarja, mis kajastas altkäemaksu andmist äriregistri ametnikule.

1999. a septembris andis Sooman ajakirjandusliku eksperimendi käigus äriregistri töötajale Annika Jürgensonile 1500 krooni altkäemaksu tõestamaks, et pistise võtmine on äriregistris tavapärane nähtus.

Äripäeva artikli tulemusena algatas justiitsminister Märt Rask äriregistris ulatusliku revisjoni, Soomani ja veel kolme Äripäeva ajakirjaniku suhtes algatas prokuratuur kriminaalasja, süüdistades neid altkäemaksu andmises. Pärast kolmekuulist eeluurimist tunnistas prokuratuur ajakirjanike tegutsemise õiguspäraseks ja süüdistust kohtule ei esitanud.

Äripäeva altkäemaksulugu sundis valitsust pöörama senisest märksa enam tähelepanu korruptiivsele käitumisele riigiasutustes ja väärtustas ajakirjaniku rolli ühiskonna pahede paljastamisel.

Kuue ajakirjandusauhinna nominendi hulka jõudsid peale altkäemaksuloo:

- Postimehe ajakirjanikud Annika Alasoo ja Birgit Püve artikliseeriaga ?veitsi ravimifirma ebaseaduslikest ravimikatsetustest.

Artikkel põhjustas rahvusvahelise skandaali. Postimehe loo põhjal kirjutas esiküljeartikli ?veitsi nädalakiri L'Heddo. Kuna ravimeid katsetav firma Van TX oli mööda hiilinud mitmest reeglist, leidis ?veitsi ravimiamet, et uuringu tulemused pole usaldusväärsed. Van TX, millel on maailmas üle 50 harukontori, pandi juuli algul kinni ja juhi vastu algatati kriminaalasi. Alasoo ja Püve artikliseeria pälvib tähelepanu just tugeva rahvusvahelise mõju poolest.

- Postimehe ajakirjanik Nils Niitra kahe uudislooga, mis viisid toonase Tallinna Sadama nõukogu esimehe Tarmo Rubeni tagandamiseni.

Niitra tõestas oma artiklites, et ERA Panga pankroti eel kustutas panga omanik ja juht Andres Bergmann Rubeni viie miljoni kroonise võla pangale. Tegemist oli faktidega tugevalt tagatud uudisega, millel oli selge mõju.

- Äripäeva ajakirjanik Kristina Traksi artikliseeriaga Ühinenud Meierei aegunud võist.

Traksi uurimus paljastas, et Lõuna-Eesti piimanduskontsern kasutas eksportkauba tootmiseks toorainena aegunud võid. Veterinaarameti kontrolli tulemusena selgus, et ladudes seisiski realiseerimistähtaja ületanud kaup. Ühinenud Meiereide ekspordi-impordiload peatati ja aegunud või kästi hävitada. Tänaseks on Ühinenud Meiereid load tagasi saanud, ent või impordist on loobutud. Ühinenud Meiereid kaebas Äripäeva artiklite pärast kohtusse ja avaliku sõna nõukogusse.

- Peeter Raidla Sõnumilehest Viimsi vallas toimunud kahtlasi maatehinguid paljastava kirjutistesarjaga.

Sõnumilehe artikliseeria tõstis avalikkuse tähelepanu alla president Lennart Meri Rohuneeme eramu ehitamise, kus ehitusega seotud Aivar Osa oli toime pannud käibemaksupettuse. Sõnumilehe lugudest vallandunud artiklitelaine Eesti ajakirjanduses tõestas, et Eesti president on kõigis (ka eraelu puudutavates) tegemistes avaliku huvi õigustatud subjekt.

- Eesti Ekspressi ajakirjanik Sulev Vedler artikliga «Peidetud varandused», mis näitas, kuidas offshore- -firmade kaudu varjavad oma tulusid paljud meie ühiskonna prominentsed liikmed.

Sulev Vedleri uurimus avas põhjused, miks Eesti seadused võimaldavad nii lihtsalt offshore-firmasid kasutada. Tänaseks on muudetud tulumaksuseadust nii, et offshore-firmade kasutamine on muutunud palju raskemaks. Artiklil oli sellele kaudne mõju, näidates poliitikutele, et ajakirjandus taunib offshore-firmade kasutamist.

Statuudi kohaselt lähtus zhürii auhinna määramisel eelkõige kirjutise mõjukusest, aga ka selle zhanrilisest meisterlikkusest. Zhüriisse kuulusid Eesti Ekspressi peatoimetaja Aavo Kokk, Postimehe peatoimetaja Marko Mihkelson, Sõnumilehe peatoimetaja Urmo Soonvald, Äripäeva peatoimetaja Igor Rõtov ja möödunud aastal Õhtulehte ning Eesti Päevalehte juhtinud Priit Hõbemägi ja Kalle Muuli.

1999. aasta ajakirjandusauhinnale kandideeris kümne väljaande 43 autorit ja autorite paari ühtekokku 200 kirjutisega.

Tänavu juba viiendat korda toimunud aasta ajakirjandusauhinna konkursi on varem võitnud Tarmo Vahter Eesti Ekspressist lindiskandaali telgitaguste valgustamise eest (1995), Enno Tammer Eesti Päevalehest artiklisarja eest, mis käsitles Keskerakonna sisemist võimuvõitlust ja valimiskampaania rahastamist (1996), Kaja Koovit ja Väinu Rozental Äripäevast uurimuse eest, mis lükkas ümber Tallinna Farmaatsiatehase väite, nagu käiks Moskvas ravimite tootmine (1997), ning Kärt Karpa Eesti Päevalehest ebaseaduslikke ja ebaeetilisi neerusiirdamisi kajastanud lugudesarja eest (1998).

Aasta ajakirjandusauhind lähtub rahvusvaheliste ajakirjandusauhindade traditsioonist ja selle põhieesmärk on ajakirjanikele tunnustuse jagamine väljapaistvate kutsealaste saavutuste eest. Võistluse algatasid 1994. aastal Põhjamaade suurim meediakontsern Bonnier Group ja ajaleht Äripäev, soovides süvendada Eesti ajakirjanike professionaalsust.

1999. aasta ajakirjandusauhind antakse võitjale üle reedel, 25. veebruaril Estonia Talveaias.

Autor: ÄP