Õigusrikkumise vahend tuleb konfiskeerida

Eesti Autorite Ühingu (EAÜ) direktorina esitan oma arvamuse Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni seisukohavõtule, millega püütakse põhjendada, et illegaalse tarkvara kasutamine ei peaks kaasa tooma arvuti konfiskeerimist (ÄP 10.02). Illegaalse (piraat-) tarkvara kasutamine on sisuliselt võõra omandi (intellektuaalse küll, aga siiski) vargus.

On täiesti loomulik, et varguse toimepanemise vahend varga käest kohtu otsusega ära võetakse. Tegemist on õigusrikkumise toimepanemise vahendi konfiskeerimisega, ning viide põhiseaduse garantiile võõrandamise osas on sellel juhul täiesti asjakohatu.

Selle loogika järgi ei tohiks ka mõrvarelva konfiskeerida. Õigusrikkumine on õigusrikkumine, ehkki loomulikult tehakse vahet raskemate ja kergemate rikkumiste vahel.

Asjatundmatu on ka toodud väide, et plaadimängijat ei saaks nagu konfiskeerida. Autoriõiguse seaduse § 84 lg 4 p 1 sätestab, et konfiskeerimisele kuulub haldusõigusrikkumise toimepanemise vahend.

Seega kui näiteks restoranis mängib plaadimängija (või raadio, televiisor jne), ning selle firma omanikul ei ole muusika kasutamiseks lepingut sõlmitud, siis on nimetatud plaadimängija õigusrikkumise vahendiks, mis kuulub konfiskeerimisele nagu plaatki, mida mängiti.

Maailmapraktikast võib näitena tuua Prantsusmaa kuulsa kohtulahendi, kus konfiskeeriti autobuss, kuna selle omanik mängis bussis muusikat ilma loata.

Autoriõiguse seadus ei näe ette mitte ainult õigusrikkumise toimepanemise vahendi, vaid ka õigusrikkumise läbi omandatud vara konfiskeerimise. Seega kui meie politsei ja kohus töötaks korralikult, tuleks konfiskeerida ka firma sissetulek, mis on saadud piraattarkvara kasutamise abil. Ja see oleks ka eetilisest seisukohast õige, kuna varguse läbi omandatud vara tuleb vargalt ära võtta.

Teiste riikide eksperdid on viidanud vajadusele täiendada meie seadust sättega, et piraatlusega tegeva firma puhul ei piirdutaks vaid firma vara konfiskeerimisega, vaid laiendataks sanktsioone ka firma omanike varale. Soovitatakse ka piraatlusega tegelevate firmade sundlõpetamist. Kas meie seadusandja soovitusi kuulda võtab on, on iseasi.

Tahaks loota, et meie väike- ja keskmine ettevõtja saaks aru, et piraatlusevastane võitlus ei ole suunatud mitte tema vastu, vaid sellele, et turg saaks piraatidest puhtaks. Ei ole ju normaalne, kui keegi rajab oma majandustegevuse õigusrikkumisele. Kui seda aga on tehtud, pole mõtet hädakisa tõsta, kui järgnevad sanktsioonid.

Õigusrikkumise eest peab igas normaalses riigis järgnema karistus ja õigusrikkumise vahendi konfiskeerimine. Mis puutub väitesse karistuse ülemäärase karmuse kohta, siis võivad ettevõtjad seadusandjat tänada nii leebete karistuste eest, nagu meil kehtivad. Enamikus tsiviliseeritud riikides saaks piraatluse eest firma juhid pikaks ajaks kinni panna ja firma sundlõpetada.

Eks riigipoolse leebuse tõttu ongi Eesti jätkuvalt piraatluse paradiis.