Väljaminekud luubi alla

Maksuametile tuleb anda õigus nõuda tulumaksu sõltuvalt isiku tegelikest kulutustest, seisab Isamaliidu juhatuse avalduses.

«See õigus on vaja seaduses sõnaselgelt välja öelda,» selgitas Isamaliidu juhatuse liige Kalle Jürgenson. «Olen kuulnud, et Lätis ja Leedus on see asi juba korras, ma ei tea, miks meil sellega pole siiani tegeletud.»

Maksuameti peadirektor Aivar Sõerd ütles, et toetab Jürgensoni ettepanekut.

Maksuameti pearevidendi Enriko Aava sõnul on inimeste tegeliku varanduse maksustamine muutunud endisest aktuaalsemaks seoses uue tulumaksuseadusega. «Uue seaduse tingimustes üritavad ettevõtete omanikud kasumit tarbida nii, et selle pealt tulumaksu maksta ei tuleks,» nentis ta. «Siin oleks kaudselt tulu määramise võimalus üsna oluline.»

Kaudse maksustamise põhimõtte rakendamine võimaldaks maksuametil luubi alla võtta ümbrikupalka saavad ettevõtte juhid või näiteks riigiametnikud, kes madalale palgale vaatamata ehitavad luksuslikke maju ja ostavad kalleid autosid, nagu eelmisel suvel lahvatanud majandusministeeriumi asekantsleri Tarmo Rubeni majaehitamise skandaal.

Rahandusministeeriumis kaudse tulu maksustamine maksupoliitika osakonna juhataja Lemmi Oro sõnul praegu päevakorral ei ole. «Minule pole keegi seadusemuudatuste tegemiseks korraldust andnud,» ütles ta. Oro märkis, et ka praegu kehtiv maksukorralduse seadus lubab maksuametil silmnähtavalt suurte väljaminekute puhul kaudse maksustamise põhimõttest lähtuda. «Seaduses on kirjas, et maksumaksja peab tõestama, kui tema meelest mõni maks on valesti määratud. See tähendab, et kui teil on suured kulud, aga te ei suuda näidata, kust olete saanud nii palju tulu, võib selle vahe maksustada.»

«Omal ajal Ardo Ojasalu püüdis seda ideed ellu viia ja kõrvetas näpud,» märkis Kalle Jürgenson, viidates endisele maksuameti peadirektorile, kes 1994. ja 1995. aastal üritas kaudse maksustamise põhimõtet rakendada. Ojasalu katse tõi maksuametile oodatud tulu asemel kaela hulga kohtuasju, millest valdava amet kaotas.

Ojasalu alluvuses maksuametis töötanud Oro hinnangul pole viga seaduses. «See lihtsalt pole tegelikkuses nii lihtne,» nentis ta. «Alati leitakse mingeid põhjendusi.»

Näiteks seletas üks kalli auto ostnud väikese sissetulekuga inimene Oro sõnul maksuametile, et laenas raha Soome sõbralt. «Soome maksuamet aga vastas meile, et see sõber on hoopis töötu,» rääkis ta. «Siis ta seletas, et hoidis rublaajal kokku, ja kohus aktsepteeris seda. Teine inimene jälle ütles, et laenas kelleltki, kes elab Hollandi Antillidel.»

Oro märkis, et kaudse maksustamise põhimõtet tuleb rakendada mõistlikult. «Siin ei saa pidada klaperjahti paarile tuhandele kroonile,» selgitas ta.

«Kaudsest maksustamisest tasub rääkida siis, kui teie deklareeritud sissetulek on näiteks 16 000 krooni, aga just ostsite 5 miljoni kroonise maja.»