Audiitortegevusel täitus 10 aastat

19. veebruaril 1990 kinnitas vabariigi valitsus audiitortegevuse ajutise põhimääruse -- seega on audiitoritel saabunud esimene nulliga lõppev aastapäev. Kõnekäänd ütleb, et ei ole midagi püsivamat kui ajutised asjad. Audiitortegevuse õiguslik regulatsioon on selle kõnekäänu ilmekas näide, sest kulus 9 aastat, enne kui ajutise põhimääruse asemele tuli audiitortegevuse seadus. Ehkki see kõrvaltvaatajatele ei pruugi kõigis osades nii tunduda, on audiitorluse areng Eestis olnud märkimisväärne ja sihipärane.

Senise kümne tegevusaasta jooksul on audiitortegevusega oluliselt vähendatud inimeste vale arusaama audiitori rollist majanduselus, atesteeritud on 485 audiitorit 23 eksamil 1547 sooviavalduse esitanu hulgast, võetud on suund regulaarsele täienduskoolitusele ning osaletud asjakohaste õigusaktide loomisel.

Hea tava kohane audiitorlus tugineb keskkonnal, kus on tagatud kaks olulist põhimõtet: audiitorite konfidentsiaalsus ja sõltumatus hinnangute andmisel. Nii «eilne» Audiitortegevuse Nõukogu kui ka alles tegevust alustanud Audiitorkogu juhatus on audiitorluse arendamisel lähtunud soovist luua euroopalike tavadega organisatsioon, mis vastaks oma kvalitatiivsetelt tunnustelt Rahvusvahelise Audiitorite Föderatsiooni liikmele esitatavatele nõuetele.

Nimetus «audiitor» ei tähenda laiemas kõnepruugis juba ammu ainuüksi finantsaruannete auditit teostavat atesteeritud spetsialisti. Audiitorid on ka näiteks ettevõtete info- ja sisekontrollisüsteemide, keskkonna ning riigivarade kontrollijad. Vääritimõistmise vältimiseks on oluline, et konkreetseid eesmärke silmas pidades eristataks ühtesid audiitoreid teistest ning otsuste tegemisel ja õigusaktide loomisel kasutataks täpsustatud nimetusi. Vastasel korral võib tulevikus kujuneda olukord, kus on igati seaduslik, et nõutava ettevalmistuseta isikud jagavad asjatundlikku infokasutajat eksitavaid hinnanguid.