Eesti laevandus tüürib madalikule

Karm saatus võib tabada ka Hansateed, millel Läänemerel üha tihenevas konkurentsis Skandinaavia laevafirmadega raske vastu pidada. Merelaevanduse ja Hansatee laenukohustus Ühispanga ees küündib kokku enam kui 600 miljoni kroonini.

Eesti Merelaevanduse erastanud ESCO Holdingu olukord on üsna täbar ja ettevõttel on raskusi koguni jooksvate arvete tasumisega, laenude tagastamisest rääkimata.

Merelaevanduse erastamist 1997. aastal juhtinud Estonian Airi erastamiskogemustega Olev Schults Balti Cresco Investeeringutest korraldas välismaalaste jaoks asju kohapeal ja informeeris avalikkust. Vahel paraku valesti.

Nii näiteks teatas Schults, et uus põhiomanik on Norra laevandusfirma Tschudi & Eitzen ja USA Stanton Capital on ainult väikese osaga sees. Tegelikult oli asi vastupidi ja pärast erastamist võtsid rahakad jänkid merelaevanduses võimu enda kätte. Selleks vormistati Baltic Sea ASA, väidetavalt maksuvaba firmana.

700 miljoni krooni suurusest Merelaevanduse ostusummast tuli 600 ostjailt, ülejäänu laenati Ühispangast. Möödunud sügiseks oli ESCO Holdingu võlg panga ees kasvanud juba 275 miljoni kroonini, olles panga laenuportfellis üks riskantsemaid laene.

Schultsi sõnul on ESCO koguvõlg kõigile pankadele ligi 1,6 miljardit krooni, kuid ettevõttel on vara tema väitel kaks korda rohkem. Ühispanga laenudest võtab Schults ESCO omaks vaid 19 miljonit krooni, ülejäänust ei tea ta midagi.

Merelaevanduse erastamiskohustustesse kirjutati kohustuslike investeeringute kõrval oskuslikult sisse ka plaanilised, kokku 3 miljardit krooni. Plaanide luhtumise eest ei saa kedagi hukka mõista. Nõnda ei saagi ESCO omanikke süüdistada kaubandusliku meresõiduakadeemia ja konteinerterminali rajamata jätmises. Schults kinnitab, et kõik erastamisel võetud kohustused on täidetud.

Tänaseks on Merelaevanduse uued omanikud müünud maha umbes pooled laevad, ostnud täielikult ära kahjumit tootva Estline'i ja avanud mitu krahhiga lõppenud uut laevaliini. Oma hoobi andis ka Aasia ja Venemaa finantskriis.

Kinnitamata andmetel on ESCO Holding investeeringute näitamiseks ostnud laevad Baltic Christina ja Nord Neptunus omaniku enda firmalt. Liiguvad jutud rahakantimisest.

Tallinna-Stockholmi liinil opereeriv Estline on müügis. Ostjat leida on raske. Kes peakski tahtma võlgades laevafirmat, kui igaüks võib sel suvel, mil Estline'i monopol lõpeb, oma laeva Rootsi vahet käima panna.

Schults tunnistab, et eelmine aasta oli laevandusele ränk, kuid avaldab lootust, et käimasolev tuleb parem. Tema hinnangul on ESCO-l lähipiirkonnas konkurentsieelis konteiner-, ro-ro ja väiksemate puitlastlaevade osas. ESCO eelmise aasta äriseisu ta siiski ei avalda. 1998. aastal oli firma käive 1,4 miljardit krooni ja kasum üle 80 miljoni krooni.

Helsingi-Tallinna laevaliinil opereeriva Hansatee Grupi juhatuse esimees Enn Pant ütleb, et ESCO äriidee on tema jaoks väga ähmane ja ta ei saa aru, millega firma õieti tegeleb. Siiski arvab Pant, et firmal on vara piisavalt, et pankrotti vältida.

Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu esimees Jüri Lember on otsekohesem. Tema teada on Merelaevandus faktiliselt pankrotis juba möödunud aasta oktoobrist.

Merelaevanduse pankrotiohtu kinnitas Äripäevale ka üks anonüümne laevandusallikas. «Siin pole enam päästa midagi,» lausus ta.

Hansateed seob Eesti Merelaevandusega ühine minevik, renditud laevad ja kaks juhtfiguuri. Nii Hansatee Grupi nõukogu esimees Toivo Ninnas kui juhatuse esimees Enn Pant on ESCO peadirektori toolil istunud, kuuludes veel tänagi firma aktsionäride hulka.

Kuid ka Hansatee on viimasel ajal endasse sulgunud. Senise väga aktiivse avalike suhete nõuniku Malle Aleksiusega lõpetati tööleping vastastikusel kokkuleppel.

«Kui ei lubata enam avalikkusega suhelda, siis ei vaja firma ka avalike suhete juhti,» märgib naine. Kõigil töötajail keelati hiljuti ajakirjandusega suhtlemine karmilt ära.

Pant ise on lahke, kuid ei räägi täit tõtt. Nii näiteks kõneleb ta 80 miljoni kroonisest võlast Ühispanga ees, vaikides maha Hansatee Grupi omanike firmade kohustused, mida oli möödunud aasta lõpus veel ligi 400 miljoni krooni eest. Pant väidab küll, et näiteks Hansatee 51 protsendi omaniku ASi Infortar 100 miljoni krooni suurune võlg on tänaseks laevade Hansateele müügi tõttu likvideeritud. Samas tunnistab ta, et raha pole selle tehinguga liigutatud, vahetunud on ainult laevade Vana Tallinn ja Fantaasia omanik grupi sees. Infortari eelkäijaks oli sajaprotsendiliselt Pandile kuulunud AS Inforte. Mõlemad firmad on äriregistri andmetel teeninud korralikku kasumit.

Olukorras, kus Hansatee kasum oli 1998. aastal 69 miljonit krooni, teenis selle omanikfirma Infortar 125 miljonit ja Inforte 98 miljonit krooni kasumit. Mõlema juhatajaks on märgitud Pandi õde Eve Pant, kuid esindamisõigus on Enn Pandil.

Kuna tegu on esitaja aktsiatega, ei tea laevafirmast üle poole omava ASi Infortar täpset omanikeringi keegi. Kindlasti kuulub sinna Ühispanga president Ain Hanschmidt, kuid ka hulk tuntud poliitikuid, Eesti Ekspressi andmetel ka Keskerakonna liider Edgar Savisaar.

Mitme endise partneriga on Pant tülli pööranud. Näiteks Illar Hallastega, kellega kunagi edukalt sadamas tax-free äri aeti, samuti on paadist lahkunud koonderakondlased Robert Lepikson ja Tiit Vähi.

Head pole Pandi suhted enam ka Ühispangaga, mille laenuportfellist moodustavad laevafirma laenud märkimisväärse osa. «Oleme Ühispanga laenukomiteele nagu punane rätt,» tunnistab Pant ja ähvardab laevafirma arve teise panka viia.

Ühispangale lisaks on Hansatee Grupp laenanud laevade ostuks 480 miljonit krooni välispankadest. Seega oli vähemalt eelmise aasta lõpul kogu laenukoormus 800 miljoni krooni ringis.

Pandi sõnul pole alust kuulujuttudel, nagu oleks Hansateel laenude tagasimaksmisega raskusi. Samas on kulutuste vähendamiseks kavas ESCO-lt renditud Meloodia ja Georg Ots tänavu tagasi anda.

Ühispank on uute Rootsi omanike survel 25protsendilise osaluse Hansatees müüki pannud. «Just saime eelnevate aastate kahjumid helbitud ja oleks võimalik teenima hakata,» kommenteerib Pant.

Samas tunnistab ka Pant, et olukord Läänemerel on pingeline ja pingestub veelgi tax-free kaotamisel. Leevendust pole näha, sest kevadel panevad Skandinaavia laevahiiglased Tallinna-Helsingi liinile mitu uut laeva lisaks.

Pant on alustanud võitlust Tallinna Sadamaga sadamamaksude alandamiseks, sest piletihinda pole võimalik enam rohkem alla viia. Hansatee on sadamat konkurentsiametisse kaevates alustanud sõda oma piimaandja vastu, ironiseerib üks konkurent. Olukorra muudab veelgi hullemaks Soome riigi hiljutine otsus piirata õlle riiki sissetoomist kuue liitri peale.

Mis saab siis, kui mõni Hansatee omanikfirmadest pankrotti läheb? Siis läheb see osa pangale ja tuleb uus omanik, ei näe nõukogu esimees Toivo Ninnas siin mingit ohtu. Eesti elanikel aga kaob igaveseks võimalus reisimiseks laevaga Eesti lipu all.

- Baltic Sea 78,4%

- eraisikud (Toivo Ninnas, Sergei Debel, Jaan Kalmus, Toomas Hüüdma, Enn Pant)

- 5,3%

- Balti Cresco Investeeringud 0,3%

- Epeks 4%

- Ühispank 12%

- ESCO Holding 238 mln kr

- Eesti Merelaevandus Holding 25 mln kr

- Estline 12 mln kr

- Ühisinvestee- ringud 24,9%

- Tallink Grupp 5,7%

- Hartwood 5%

- S.E.Holding Inc. 2,5%

- Pankiiriliike BBL kliendid 2%

- Infortar AS 50,4%

- Hansatee Grupp 40 mln kr

- Inforte 18 mln kr

- Infortar 104 mln kr

- HT Valuuta 2 mln kr

- Tallink Grupp 48 mln kr

- Tallink Finland 47 mln kr

- Hartwood 42 mln kr

- Linandell 40 mln kr

Eesti Merelaevandus

Hansatee Grupp

Ühispank