Söödaturu kontrollija söödaäris

Ligi paarikümmet söödatootjat ühendav Eesti veskiomanike ühing leiab, et kehtiv söödaseadus annab võimutäiuse ametnikele. Ühing leiab, et söötade tunnustamise ja registreerimise kulude pealesurumisega realiseeritakse vaid äriideed, sest tasude suurus on määratlemata. Veskiomanike ühing on esitanud uue söödaseaduse eelnõu projekti, mis paneb tootjaettevõttele endale kohustuse pidada söödaregistrit.

Eelmise valitsusliidu maaparteide survel üle-eelmise aasta suvel vastu võetud söödaseadust kritiseeris korduvalt Riigikogu liige Uno Mereste. Mereste juhtis 1998. aasta novembri Maalehes tähelepanu sellele, et söödaseaduse mitmed initsiaatorid ja koostajad, nagu näiteks Endel Jaggo, EPMÜ loomakasvatusinstituudi direktor Olav Kärt ja ASi Eesti Viljasalv peaspetsialist Endel Maasik on ühtlasi Previko asutajaaktsionärid.

Tallinna äriregistri andmeil on Previko aktsionärid võrdselt Jaggo, Kärt, Maasik, põllumajandusministeeriumi välissuhete büroo vanemspetsialist Malle Klaassen, maaviljelusinstituudi direktor Hindrek Older ja talupidajate keskliidu peadirektor Kaul Nurm. Previko kontor ja vaheladu asuvad Sakus. Previkoga samas majas töötab Kaul Nurm, naabruses asuvas hoones aga Jaggo ja Older.

TMKK on põllumajandusministri käskkirjaga volitatud tõendamisasutus, kelle ülesanne on kontrollida importsöötade partiisid ja söötade tootjaid ning väljastada neile vastavustunnistus, mille alusel kantakse toode riiklikusse söödaregistrisse. Nii tunnistuse saamise kui söödaregistrisse registreerimise ja hoidmise eest maksavad firmad tuhandeid kroone.

Söötade importijate jaoks jõustus seadus eelmise aasta 1. juulil. Praeguse seisuga on TMKK väljastanud vastavustunnistuse üle sajale loomasöötade importöörile, kellest Endel Jaggo sõnul on vaid ühega probleeme olnud. «Meil sanktsiooniõigust ei ole,» täpsustab Jaggo. «Puudustest teatame taimetoodangu inspektsiooni.»

Loomasöötade tootjad ja töötlejad said oma toodangu tunnustamiseks aasta ajapikendust. Nende jaoks kukub kell 1. detsembril. Jaggo kinnitusel on 17 kohalikku loomasööda tootjat esitanud taotluse alustada ettevõtte tunnustamisprotsessiga.

«Veskiomanike ühing soovib toodangu kontrolli pidevalt edasi lükata,» räägib Jaggo. «Söödatehaste kauba kvaliteeti ei ole taasiseseisvumisest alates keegi kontrollinud.»

ASi Tamsalu Terko peadirektori Aadu Jaansoo kinnitusel ei vasta tõele, et keegi nende toodangut ei kontrolli. «Väljastame toodangu vaid oma tunnustatud laboratooriumi kvaliteeditõendi alusel.»

Jaansoo sõnul puuduvad tal tõendid, kas Jaggo tegeleb eraäriga. «Kui see on nii, siis käitub ta ebaeetiliselt,» leiab Jaansoo. «Sest tema juhitav asutus otsustab, keda tunnustada ja keda mitte.»

ASi Farm Plant Eesti tegevdirektori Jyrki Virtaneni sõnul on söödaturgu kontrolliva Jaggo söödalisandite eraäri avalik saladus. «Loomulikult pole kontrollija selline tegevus aktsepteeritav,» lisab Virtanen.

Sööda- ja teraviljaäri tundvate inimeste jaoks on lisaks Jaggo tegevusele aastaid olnud avalik saladus riigi viljasalve juhataja Ago Sootsi osalemine eraäris.

Sootsi äriskeemidest kirjutas Äripäev eelmise aasta juuli algul. Põllumajandusminister Ivari Padar lubas tookord asja uurida ning vajadusel võtta tarvitusele karmid abinõud. «Soots tõestas, et tema puhul huvide konflikti pole,» ütleb Padar.

Seda, kas Endel Jaggo ja põllumajandusministeeriumi ametniku Malle Klaasseni puhul on tegu huvide konfliktiga, ei oska Padar hinnata. «Mulle pole ametlikult teatatud nende osalusest eraäris,» räägib Padar. «Kui see vastab tõele, küsin asjaosalistelt seletuskirja.»

Padari kinnitusel hakkavad nad uue söödaseadusega tõsisemalt tegelema teisel poolaastal. «Olen veskiomanike ühingu kohati häirivaks muutuva lobby suhtes muutunud ettevaatlikuks,» tunnistab Padar. «Nende tegelik eesmärk on loomakasvatajatele oma kontrollimatut toodangut peale suruda.»

Endel Jaggo ei nimeta end riigiametnikuks. «Olen riigi palgal,» täpsustab ta. Jaggo andmeil finantseeritakse TMKKd kahe kolmandiku ulatuses riigieelarvest ja kolmandiku ulatuses omatuludest. Põllumajandusministeeriumi haldusalas olev TMKK saab tänavu riigieelarvest üle 10 miljoni krooni. «TMKK on loodud selleks, et siit saaks teenust osta nii riik kui ka erasektor,» seletab Jaggo.

Jaggo sõnul tunneb ta uhkust, et on aidanud tuua Eestisse Hollandi perefirmast välja kasvanud konsortsiumi Provimi Holding B.V. söödalisandeid. «Me pole kellelegi meie poolt imporditavat sööta peale surunud ega dumpingut teinud.»

Previko juhataja Peeter Alasepa hinnangul on Previko turuliider põrsaste valmissöötade prestarterite vahendamisel. «Provimi tooted on tagatud kvaliteediga ja seetõttu ka kallimad,» seletab Alasepp. Alasepa andmeil on turul üle 20 konkurentfirma.

Aastas 10 000 siga kasvatava OÜ Linnamäe Peekon osanik ja tegevjuht Viktor Vilks peab oma 14aastasele kogemusele toetudes Eestisse toodetavatest prestartersöötadest parimaks Provimi söötasid. «Eesti omamaine söödatööstus pole võimeline tootma kuni 15kilostele sigadele kvaliteetset sööta,» on Vilks sunnitud tõdema.

Previkol läks kuni eelmise aastani suhteliselt hästi. Krediidiinfo andmeil oli Provimi netokäive 1998. aastal 21,6 miljonit krooni ning puhaskasum 1,4 miljonit krooni. Eelmisel aastal tabas Previkot tõsine tagasilöök. Seoses Belgia dioksiiniskandaaliga ei lubanud veterinaarkontroll tükil ajal maale tuua Hollandi söödalisandeid. Sama põhjus pani põntsu Previko Holdingu tütarettevõttele, söödakontsentraadi tootjale ASile Provimi Valga. «Kuna mahud läksid järjest väiksemaks, otsustasime kahjumit andva tootmise lõpetada,» põhjendab Provimi Valga nõukogu esimees Mati Nurm ettevõtte ajutist seiskumist. Provimi Valga ostis söödakomponente Previkolt. Samal ajal Provimi Valga sulgemisotsusega lahkus ettevõtte nõukogust omal soovil Endel Jaggo. Nurme kinnitusel osales Jaggo Provimi Valga nõukogus kui ekspert. Nurm ei pidanud kahe hollandlaste toodangut käitleva firma oluliseks sidemeks ka seda, et Previko üks omanik on tema vend Kaul Nurm.