Tulevikuäri toetamiseks on mitu võimalust

Hiljuti teatas president avalikkusele ideest luua suuremahuline teadus- ja tehnoloogiaprojektide toetusfond, mis aitaks jalad alla tulevikuvaldkondade ettevõtetele (vt «President toetab tulevikuäri», ÄP, 9.02.) Lennart Meri ja Eesti Panga nõukogu esimees Mart Sõrg käisid sel eesmärgil tutvumas põhjanaabrite fondiga SITRA.

Eesti vajab mitte üksnes kõrgtehnoloogiale s©uunatud investeerimisfonde, vaid ka märksa suuremat tähelepanu uurimis- ja arendustöö rahastamisele idee või katsetuse tasandil. Seepärast on kahju, et Meri ja Sõrg Soomes nii lühikest aega peatusid, muidu oleks neile teatavaks saanud teine põhjanaabrite väga oluline organisatsioon TEKES, mis on innovatsiooni rahastajana tähtsam kui SITRA. TEKES on Riiklik Tehnoloogiaagentuur, millele Soome riik eraldas mullu 6,032 mld krooni. Võrdluseks: Eesti Innovatsioonifondile on tänavu riigieelarvest ette nähtud 37 mln, mõnevõrra rohkem kui varem ning see summa peaks jääma enam-vähem samale tasemele ka järgmisel aasta.

TEKES annab põhiliselt grante erasektori ettevõtetele ja rakendusteadustega tegelevatele instituutidele, väiksemas mahus sooduslaene. Selle, kas toetada perspektiivset projekti granti või sooduslaenuga, otsustab põhiliselt asjaolu, kui lähedal on projekt müügikõlbuliku toote tekitamisele. Kui on lootust, et TEKESi abi tulemusena valmib innovatiivne turustatav toode, antakse osa rahast 2--3protsendilise intressiga laenu vormis.

1999. aastal rahastas TEKES 2404 projekti. Vahenditest 38% läks uurimisinstituutidele, 42% erasektorile grantidena ja 20% erasektorile laenudena. Toetatavatest harudest on suurema osakaaluga keemiatehnoloogia, telekommunikatsioon ja elektroonika (kõik 15%), ehitus- ja puidutehnoloogia (13%) ning biotehnoloogia (11%).

Erinevalt Eesti Innovatsioonifondist, kus projektide rahastamise otsustavad mittepalgalised eksperdid, hindavad TEKESis projekte agentuuri enda akadeemilise haridusega kogenud analüütikud.

Tavaliselt kulub projekti menetlemisele 80--90 päeva. Projekti heakskiit otsustatakse nn projektikomiteedes, kus osalevad peale projekti hinnanud analüütiku eksperdid teistest osakondadest. Komitee pädevust ületavate projektide otsustamine delegeeritakse TEKESi juhtkonnale.

Soome on OECD maade hulgas silmapaistev suure rõhuasetuse poolest innovatsioonile. 3% rahvuslikust kogutoodangust moodustavad kulutused uurimus- ja arendustöö peale, millega ta edestab Jaapanit ja USAd ja jääb alla vaid Rootsile. Vahendid selleks saadakse nii era- (70%) kui ka avalikust sektorist (30%). Nt tööstusministeeriumi eelarvest läheb 55% tehnoloogiapoliitikale, seda eelkõige tehnoloogiaagentuuri TEKES kaudu.

SITRA (vt tabel) on riiklik investeerimisfond, mis rahastab eelkõige alustamisjärgus ettevõtteid, kuhu erasektori investeerimisfondid kõrge riski tõttu ei sisene. SITRA rakendab nn hands-on meetodit -- lisaks rahastamisele ka nõustab ettevõtet aktiivselt. Huvipakkuv on, et SITRA-le on pandud ülesandeks veel koolitada seaduseloojaid ning aidata välja töötada Soome arengustrateegiaid.