USA veenab naftatootjaid

«Ma ei kavatse ühelegi riigile survet avaldada,» ütles maailma suurima naftatarbijariigi USA minister nädalavahetusel Mehhikos, kust ta siirdus edasi Saudi Araabiasse, Kuveiti ja Norrasse. Ta ei varjanud, et tema missioon on delikaatne, kuna USA ei saa sundida iseseisvaid riike naftatootmist suurendama. Kuid ta ei jäta selgitamata USA seisukohta, et üle 30 dollari küündiv naftabarreli hind hakkab paratamatult kiirendama maailma inflatsiooni, mis avaldab mõju kõigile.

USA valitsus on sattunud valimisaastal suure surve alla, et alandada riigis energiakulusid, mis on järsult tõusnud kirdeosariikides olnud külma talve tõttu. Üks võimalusi oleks kasutada riigi strateegilisi naftavarusid, kuid see ei mõjuks valitsuse arvates turule hästi.

Pärast Bill Richardsoni ja Mehhiko naftaministri Luis Telleri kohtumist vastu võetud ühisavalduses rõhutati, et nii USA kui ka Mehhiko huvides on naftahindade alanemine. Mehhiko avaldas arvamust, et maailma põhilised naftaeksportijad tõenäoliselt suurendavad pärast 1. aprilli tootmist. Mehhiko, mille ekspordituludest andis nafta 1970. aastate lõpus umbes 90% ja praegu ainult 6%, rõhutas, et inflatsioonist tingitud majanduskasvu aeglustumine mõjutaks Mehhikot rohkem kui nafta hinna alanemine.

Mehhiko oli koos Saudi Araabia ja Venezuelaga üks neid, kes nägi suurt vaeva, et naftat eksportivate riikide organisatsioon OPEC ja OPECisse mittekuuluvad riigid alustaksid tootmise vähendamist ja kvootidest kinnipidamist, kui naftabarreli hind oli langenud 10 dollarile. Mehhiko, Saudi Araabia ja Venezuela esindajate kohtumine tuleb 2. märtsil.

Uudisteagentuuri Reuters teatel andsid OPECi liikmesriigid eile mõista, et nende vahel käivad intensiivsed konsultatsioonid, mille eesmärk on suurendada tootmist, tõenäoliselt toimub see pärast 1. aprilli. Tootmise kasvatamise taotlus on korrastada turgu, mitte lasta tekkida naftapuudust ja stabiliseerida maailmamajandust. Samas olevat üks kõrge OPECi esindaja ajalehe The Time teatel öelnud, et kui märtsi lõpus maksab naftabarrel 25 dollarit, siis tootmist ei suurendata.

Nagu ütles panga CSFB Hong Kong analüütik Mark Flannery, on nafta hinna alandamise seisukohalt esmatähtis see, kui palju tootmist suurendatakse. Ta ei uskunud, et nafta hind võiks järsult langeda. Kui tootmise kasv on kindlalt kontrollitud, siis tõenäoliselt langeb naftabarreli hind 20--25 dollari tasemele.

Kuid OPECi üks kaalukamaid liikmeid Iraan andis eile mõista, et OPECi kvoodipoliitika muutmine ei ole sugugi kindel. «Kuna teises kvartalis naftanõudlus väheneb umbes 2,8 miljoni barreli võrra päevas, siis mõjuks naftatootmise suurendamine turule destabiliseerivalt,» ütles Iraani esindaja OPECis Hossein Kazempour Ardebili.

Iraani jäika seisukohta toetavad Kuveit, Liibüa ja Alzheeria, kes soovivad hoida nafta hinna nii kõrgel kui võimalik. Investeerimispanga Merrill Lynch hinnangul peaks OPEC lisama toodangut 2,5 miljoni barreli võrra, siis taastuksid normaalsed varud aasta lõpuks. Loodetavasti kaalub OPEC seda oma 27. märtsi istungil.

Lõuna-Koreas visiidil olnud Saudi Araabia naftaminister Ali al-Naimi olevat uudisteagentuuri AFP teatel öelnud, et maailma päevast naftatoodangut tuleks suurendada kolme miljoni barreli võrra. Reuters hiljem parandas tema sõnu, mille kohaselt olevat ta ainult öelnud, et Saudi Araabia hoiab kolme miljoni barreli suurust tootmisvaru, mis on mõeldud nafta hinna stabiliseerimiseks nõudluse äkk-kasvamisel.

Vt. ka graafikut:Nafta hinna areng viimastel aastatel

Autor: ÄP