Vastama lugejate küsimustele -- Eksporditoetus

- Eesti Ekspordiagentuuri (EEA) kaudu koordineeritavad ekspordi arendamiseks ette nähtud riiklikud toetused jagunevad kolmeks osaks.

Ekspordiagentuuri kaudu toetab riik ettevõtteid alljärgnevate üritustega:

- elektroonikasektori missioon Brüsselisse;

- IT-seminar;

- näitus Swisstech;

- puidusektori bro?üür;

- puitmajade seminar;

online- 'i mess 2000 Pariisis;

- elektroonikasektori ostjate missioon Eestisse;

- puidusektori ostjate missioon Eestisse Saksamaalt;

- ForEst-Interprise (kaubandus-tööstuskoda);

- Poola kaubandusesindaja ametikoha loomine jm.

- Kogusumma jaotatakse kvartalite lõikes suhteliselt ühtlaselt.

- 54% Eesti eksportijatest kurdab, et puudub info Eestis pakutavate tugiteenuste kohta. Ekspordi tugiteenuse all ei mõelda ainult Ekspordiagentuuri ja riigisektori pakutavaid teenuseid. Osa teenustest pakub erasektor ja osa riigisektor.

Hetkel on struktuur mitmesuguste riigisektori institutsioonide tõttu keeruline. Selgust peaks tooma sihtasutuste reform, mille tulemusena on võimalik saada infot ühest kohast. Sellega välditakse edaspidi riigisektori poolt dubleerivate eksporditugiteenuste pakkumist mitme institutsiooni poolt.

Ariko Marketingi uurimuses ilmnenud eksportööride vähest informeeritust tugiteenuste osas saab seletada asjaoluga, et ei osata seostada tugiteenuseid ja nende pakkujaid. Ettevõtete kogemused suhtlemise osas tugiorganisatsioonidega on aasta-aastalt suurenenud. Samuti on kasvanud ettevõtete teadlikkus toetuste saamise võimalustest teistes riikides. Seetõttu oodatakse suuremat toetust ka Eesti riigilt. Ettevõtted on tajunud ekspordi tugiteenuste tähtsust, mis tähendab ka nõudlikkuse kasvu nende teenuste osas. Siit omakorda on suurenenud vajadus informatsiooni järgi.

Teenustest. Võrreldes möödunud aastaga on valdav enamik teenustest säilitanud oma kasutamistaseme. Ainus tõsine tõus on turu-uuringute ja firmade taustuuringute osas. Seda teenust pakub nii era- kui ka riigisektor. See on positiivne trend ja tähendab, et ettevõtted on hakanud rohkem arvestama turu- ja kliendiriskiga (1998 -- 16%, 1999 -- 25%).

Teenuste kasutamine vähenes enim kolme teenuse osas: tolliinfo, tolliprotseduurid, -dokumentatsioon, väliskaubanduslepingute, ekspordidokumentatsiooni vormistamine ja kaubaveo korraldus, ekspedeerimine, veolubade väljastamine. Järelikult on ettevõtjad saanud selgemaks protseduurilised reeglid või suunanud formaalsused ettevõttest välja. Samas prognoosivad firmad nende teenuste kasutamise kasvu tulevikus.

Teenuste üldise kasvu põhjus on ühest küljest ettevõtete valus kogemus (välisturul tegutsemiseks ei piisa alati ettevõttes olevast know-how'st ning ressurssidest), teiseks on kasvanud teadvus pakutavate teenuste osas.

Autor: Lea Kroonmann