Statistikaameti andmetel müüsid tööstusettevõtted jaanuaris toodangut 13 protsendi võrra enam kui mullu, mis on suurim müügikasv viimase kahe aasta jooksul. Suure osa müügi kasvust andis puidutöötlemine 43,3 protsendise kasvuga, kirjutab Eesti Päevaleht.
Imavere Saeveski tegevdirektori Margus Kohava hinnangul on puidutöötlemise statistikaameti andmetel 43protsendiline müügikasv sektori pooleaastast kasvu vaadates isegi väike. 'See on tööstusharu, mis Eestis areneb tõesti kiiresti ja haru kasv on loomulik nii nagu teisteski endistes sotsmaades,' märkis Kohava.
Kohava sõnul pole puidutöötlemise müügi kasv siiski tulnud saematerjali tootmise kasvu arvel, vaid kasvanud on puidu järeltöötlemine, näiteks liimpuidu ja mööbli valmistamine.
'Saematerjali tootmise maht on kasvanud Imaveres ja on langenud kellelgi teisel selle arvel. Tootmine kontsentreerub suurematesse saeveskitesse ja väiksemad langevad ära,' rääkis Kohava. Ta prognoosis, et puidutöötlemise kiire areng püsib ja võib isegi kiireneda, kui majanduse üldolukord ei halvene.
Imavere Saeveski käive oli mullu 480 miljonit krooni, tänavu ootab ettevõte 680 miljoni krooni suurust käivet.
Kõige rohkem, üle kahe korra kasvas turba müük. Turbamüügi kiire kasv on tootja hinnangul tingitud üle-eelmise aasta väga vihmasest suvest.
'Tegelikult ei ole meie turvast hakatud eelmiste aastatega võrreldes oluliselt rohkem ostma,' ütles ASi Tootsi Turvas tootmisjuht Jaan Animägi.
'Eelmisel suvel sadas nii palju vihma, et meie toodang oli umbes 40 protsenti iga-aastasest mahust,' selgitas ta.
'Praegu on nii soe, et inimesed briketti ka eriti ei osta ning üle poole meie toodangust läheb müügiks Rootsi,' lisas Animägi.
Vihmane suvi mõjutab turba tootmist sellepärast, et turvas kasvab rabas ning raba läheb vihmaga nii pehmeks, et seda ei saa kätte.
'Üle-eelmine aasta oli üldse paljudele firmadele halb, nii et praegune tõus on pigem endisele tasemele jõudmine,' ütles statistikaameti tööstus- ja energiastatistika sektori juhataja Rita Raudjärv.
Seotud lood
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”