Estonian Air on sunnitud lende vähendama

Põhipõhjus, miks Estonian Air otsustas eelolevast suvehooajast ehk juba 26. märtsist loobuda Soome lendamisest ja ühe Boeingu liisimisest, peitub reisijate arvu jätkuvas vähenemises. Eelmisel aastal langes see näitaja 1997. aasta tasemele ja ka selle aasta jaanuaris oli lennureisijaid kaks protsenti vähem kui aasta tagasi samal ajal.

Estonian Airi asepresident Toomas Leis tunnistas, et lennufirma laienes vahepeal kasvava turu tingimustel liiga kiiresti ja nüüd, mil olukord on majanduse madalseisu tõttu muutunud, tuleb otsi kokku tõmmata. Ühe suure lennuki liisimisest loobumine annab aastas püsikulude kokkuhoidu mitmeid kümneid miljoneid kroone, selgitas ta. ?Lennundus pole nagu autoäri, kus langetad hinda nii kaua, kuni ostja leiad. Eileõhtust Londoni lendu ei saa me täna enam isegi ühe krooniga maha müüa,? toob ta võrdluse.

Suure panuse lennureisijate arvu vähenemisse andis odava ja mugava kiirlaevaliikluse elavnemine Tallinna ja Helsingi vahel. ?Seda lennuliini ei ole lihtsalt enam võimalik kasumiga käigus hoida,? kurtis Leis. Seni lendas Eesti lennufirma Helsingisse neli korda päevas.

Möödunud suvel vähendas Estonian Air lendude arvu Minski, Moskvasse, Stockholmi, Amsterdami ja Oslosse, selle aasta algul lõpetas aga otselennud Oslosse hoopis. Kokkuhoiu eesmärki teenib ka Boeingu väljavahetamine märksa väiksema Fokkeri vastu Moskva ja Hamburgi liinil.

Aasta algusest lisas Estonian Air pileti hinnale 150 krooni lennujaamatasu ja muutis kõik äripäeva lendude piletid äriklassi omadeks. See tähendas reisijaile olulist hinnatõusu. ?Kui inimesel on nii kangesti vaja just tööpäevadel lennata, siis järelikult ta teenib selle pealt ja võib ka rohkem maksta,? leidis Leis. Seoses kütusehinna tõusuga võivad piletihinnad mõne aja pärast veelgi tõusta. ?Jälgime, mis suured teevad ja siis otsustame,? lausus Leis.

Tallinna Lennujaama kaudu toimuvas lennuliikluses hõlmab Estonian Air üle poole turust. Ainuüksi maandumistasude näol jääb Soome-lendude ärajäämise tõttu lennujaamal saamata 2,5 miljonit krooni aastas, mille lisandub veel umbes miljoni krooni ulatuses reisijatasusid.

Lisaks vähendab lennusageduse vähenemine mitmel liinil lennujaama tulusid aastas ühe kuni 2 miljoni krooni võrra.

Tallinna Lennujaama arendusdirektori Eduard Tüüri hinnangul on tegu väga halva uudisega, sest oma tänavuste plaanide tegemisel polnud lennujaam selliste tagasilöökidega arvestanud ja tekkivat auku pole millegagi katta. ?Jääb vaid loota, et Finnair suurendab oma lennusagedust,? lausus ta.

Ühtlasi peab Tallinna Lennujaam läbirääkimisi mitme välismaise lennufirmaga, et need hakkaksid Tallinna lendama.

Eesti ja Soome vahel sõlmitud lennulepingu kohaselt on Tallinna?Helsingi liinil kaks vedajat: Estonian Air ja Finnair. Kui Eesti lennufirma loobub, tuleb lennuameti peadirektori Toomas Petersoni sõnul lepingut muuta nii, et liinile saaks tulla mõni kolmas vedaja. Lennuamet on juba andnud loa kopteriväljaku rajamiseks Tallinna Linnahalli juurde ja üks firma plaanib hakata sealt helikopteriga Soome ja tagasi lendama.

Finnairi müügijuht Ilona Kbejan ütles, et Estonian Airi liinilt lahkumine on Soome lennufirmale kasulik, kuid reisijaile, kelle valikuvõimalus seetõttu väheneb, kahjulik. Finnairi lendude arv jääb eeloleval suvehooajal samaks, kinnitas ta.