?Võlatähtede avalik pakkumine peaks kinnise emissiooniga võrreldes tagama meile hetkel kõige soodsama intressi,? põhjendas Hanson. ?Kui saame kasvõi 0,1 protsenti soodsama intressi, võidame 40 miljoni pealt 40 000 krooni.?
Tartu plaanib sellel aastal emiteerida võlakirju kokku 41,1 miljoni krooni eest, millest 26,1 miljonit kulub varasemate võlakirjade refinantseerimiseks. Varem emiteeritud võlakirjade väljaostmise tähtaeg saabub aprillis. Avaliku emissiooni korraldamine võtab aega umbes kuu, pärast emiteerimist saab nendega kaubelda ka Tallinna börsil.
Hansoni sõnul on ta konsulteerinud Tallinna börsiga. ?Meie otsust mõjutaks oluliselt, kui börsi teenustasud odavamaks muutuksid,? märkis ta. Praegu on registreerimistasu 20 000 krooni ning sellele lisandub 0,02 protsenti emissiooni mahust.
Tallinna väärtpaberibörsi arendusjuht Andres Laisk kinnitas, et hinnakiri on korrigeerimisel. ?Hinnakiri muutub dünaamilisemaks,? kinnitas Laisk.
Laiski sõnul pole inimestel olnud seni võimalust investeerida linnavalitsuse võlakirjadesse. ?Mujal maailmas on levinud projektid, kus omavalitsused finantseerivad konkreetseid ehitusi emissiooni teel,? rääkis Laisk. ?Kui arvestada, et hoiuste intressid on langenud, võivad ka meie eraisikuist investoreile hakata huvi pakkuma kõrgema intressiga vabalt kaubeldavad omavalitsuste võlakirjad.?
Tartus ja Pärnus kinnisi emissioone korraldanud Hansabank Marketsi finantsturgude osakonna spetsialisti Ülo Kallase sõnul on nad avaliku emissiooni varianti põhjalikult analüüsinud ja jõudnud järeldusele, et kliendile läheb börsile minek mõttetult kalliks. ?Kinnine emissioon on tunduvalt odavam ja kiirem,? rõhutas Kallas.
Pärnu abilinnapea Taimi Vilgas ütles, et nemad ei kavatse sellel aastal täiendavalt võlakirju emiteerida ega laenu võtta. ?Avaliku emissiooni korral tuleb igal linnal hoolega kaaluda, millise intressimääraga on võlakirju seni emiteeritud,? ütles Vilgas ja lisas, et ootab põnevusega, kuidas tartlastel idee realiseerimine läheb.
Seotud lood
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”