Viis aastat tehtud Tallinna linna üldplaneering ei erine oluliselt vanast nõukogude aja generaalplaanist ning ei ole rakendatav, lausus OÜ Hendrikson & Ko keskkonnaekspert Heikki Kalle.
Kalle sõnul ei ole maakasutuse ja infrastruktuuri arengus terviknägemust, mis tähendab seda, et üks või teine toiming võib linnale ja seal tegutsevatele ettevõtetele tulevikus miljardeid kroone maksma minna. ?See on täielik anarhia, mis praegu toimub,? rääkis ta.
Tallinna linnaplaneerimisameti üldplaneerimisosakonna juhataja Tiina Nigul lausus, et üldplaneering tahetigi teha võimalikult üldine. ?Mida täpsem on plaan, seda rohkem konflikte,? lisas ta.
Kalle sõnul on viimase 200 aasta jooksul arvukate näidetega tõestatud, et Tallinna sarnane ?vabaplaneering? on üks kallimaid mooduseid eesmärkide saavutamiseks.
Keskkonnaministeeriumi strateegia ja planeeringute osakonna juht Jüri Lass leidis, et valminud dokumenti üldplaneeringuks nimetada ei saa. Töö on väga ebamääraselt formuleeritud ja üldse ei ole aru saada, mida on siis lõpuks otsustatud, märkis Lass. ?Palju on juttu näiteks kiirtrammist, kuid kokkuvõttes ei ole aru saada, kas see siis on ette nähtud või mitte,? rääkis ta.
Lassi sõnul ei ole üldplaneeringus tunda Kanadast saadud strateegilise planeerimise abi, mida pikka aega siin jagati.
Heikki Kalle tõi linna üldplaneeringu heade näidetena välja Pärnu, Tartu, Kuressaare. Ka mitme Tallinna naabervalla strateegiline plaan on Kalle sõnul tunduvalt parem, mistõttu juba praeguseks on tuntav tendents, kus parema elamuplaneeringuga vallad pealinna lähistel tõmbavad ära maksuvõimelise elaniku.
Samas on kritiseeritud maksujõulise elanikkonna hoidmiseks Piritale kavandatavaid elamurajoone, mis sealset haljasala oluliselt kahjustavad. See näitab, et üldplaneeringu puhul on koostöö nõrk ja vähe arvestatud naaberaladega.
?Peksupoisteks jäävad aga kinnisvaraarendajad, kelle kraesse sellised riskid lõpuks maanduvad, kannatab ka omavalitsus saamata maksude tõttu,? lausus Kalle. Ta tõi lihtsustatud näite kinnisvaraarendajast, kes linna strateegia puudumise tõttu paneb oma ostukeskuse püsti kohta, kus hiljem linn bussiliine hoida ei plaani.
Nõmme Tee seltsi juhatuse liikme Helle Vilu sõnul on Tallinna üldplaneering tekitanud ka Nõmme elanikes ja linnaosavalitsuses ebameeldivaid emotsioone. Õnneks on vahepeal muudetud kava rajada Nõmme mäe nõlva peale suusahüppetornide juurde kaherealine sõidutee, peatatud on ka plaan rajada Pääsküla läänepoolne möödasõidutee, mis oleks kahjulik elurajoonile ning mõeldamatu lisakoormus niigi koormatud Kadaka teele.
Alternatiivplaanidega, mis on naabervaldadega juba kooskõlastatud, astus selts välja eilsel avalikul arutelul. Ka Vilu sõnul on üldplaneering väga üldsõnaline ning sageli ei lähe seletuskirjad ja skeemid omavahel kokku.
Seotud lood
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”