Euromajandus lootusrikas

?USA on suutnud Euroopat edestada märksa suurema majanduskasvuga, vaatamata sellele, et sealsed intressid ja inflatsioon on tunduvalt kõrgemad. Seepärast ma usun, et Euroopal seisab ees pikk majanduskasvuperiood, mida edasised intressitõstmised ei tohiks pidurdada,? ütles Euroopa Keskpanga president Wim Duisenberg Euroopa Parlamendi majanduskomitees kõneldes. ?Ma muidugi ei taha öelda, et eelmise nädala 0,25protsendine intressitõstmine oleks tulnud majanduskasvule kasuks, vaid pigem, et see ei häiri seda.?

Eelmise nädala intresside tõstmise põhjuseks nimetas Wim Duseinberg eelkõige Euroopas kasvanud inflatsioonisurvet, mida on tekitanud naftahinna tõus ja nõrgast eurost tingitud impordi- ja tootjahindade kerkimine, samuti rahamassi (M3) kasv 4,5 üle keskpanga seatud piiri ning pankade poolt tarbijatele antud laenude kiire suurenemine.

?Keskpank on alahinnanud naftahinna tõusu. Energiahinnad avalduvad tarbijahinnaindeksis viiekuulise hilinemisega ja need tõstavad inflatsioonimäära umbes 0,3?0,4. See oligi panganõukogu viimase intressitõstmise peamine põhjus,? väitis ta.

Eurotsooni inflatsioon oli veebruaris 2, mis on EKP seatud kevadine piirmäär, kuna suvel see üldjuhul alaneb. Keskpanga juht kinnitas, et EKP muretseb euro nõrga kursi pärast, mis on praeguseks stabiliseerunud madalamal tasemel kui EKP varem prognoosis, ainult sedavõrd, kuidas see kergitab impordi- ja tootmishindu, millel on inflatsiooni hoogustav mõju. Ta lükkas ümber spekulatsioonid, nagu oleks EKP koostöös Deutsche Bankiga teinud euro tugioste. ?Keskpank ei ole kordagi euro tugioste teinud,? ütles Duisenberg.

Euroopa tööandjate liit UNICE ennustab eurotsooni selle aasta majanduskasvuks 3,1, olles korrigeerinud novembriennustust (2,7?2,8). Et soodsa majanduskeskkonna tingimusi paremini ära kasutada ning USAga tõsiselt konkureerida, tuleb UNICE väitel Euroopas kiiresti arendada info- ja kommunikatsioonitehnoloogial rajanevat uut majandust, mis muu hulgas aitab kärpida kulusid, parandada ettevõtete tootlikkust ning kiirendada ka traditsiooniliste majandusharude arengut.

Uue majanduse eelduste loomine on ELi liidrite täna ja homme Lissabonis peetava tippkohtumise peateema.

Praegu on Euroopa Ameerika tehnoloogiarevolutsioonist veel kaugel maas. Nimetatud revolutsiooni käigus on USA tehnoloogiasektori turukapitalisatsioon 1990. aastatel suurenenud üle kümne korra. Selle tulemusena on USA saavutanud ajaloo pikima, üheksa-aastase majanduskasvuperioodi, mille lõppu pole näha ja mille käigus on järsult kasvanud äriinvesteeringud ja alanenud toodanguhinnad. Tohutult on paranenud väikeste tehnoloogiafirmade kapitali hankimise võimalused ja nende minek börsile on laiendanud järsult riskikapitalifonde. Mullu paigutasid need fondid tervelt 66 oma kapitalist infotehnoloogiasektorisse. Kui USAs oli nende fondide käsutuses 100 mld dollarit, siis Euroopas ainult 6,8 mld dollarit. Võib öelda, et eelkõige just suure ja paindliku aktsiaturu abil ongi USA tehnoloogiasektori areng teoks saanud.

Niisuguse arengu käigus on tehnoloogiasektori osakaal USA aktsiaturul tõusnud 1990. aasta 10 protsendilt nüüdseks 33 protsendile ja selle turukapitalisatsioon on üle 3000 miljardi dollari. Saksamaal, Prantsusmaal ja Suurbritannias on see näitaja vastavalt 5,1, 9,4 ja 4,9. Euroopa edukaimad selles vallas on Põhjamaad Rootsi ja Soome, kus see näitaja on vastavalt 38,2 ja üle 50.

Uue tehnoloogia mõjul on märgatavalt kahanenud ka inflatsioonisurve. USAs on reaalmajanduses tootlikkus sedavõrd kasvanud, et kui veel paar aastat tagasi peeti 2?2,5protsendilist majanduskasvu optimaalseks, et inflatsioon ei tõuseks, siis nüüd on võimalik tagada inflatsioonita 3?3,5protsendiline majanduskasv.

Autor: ÄP