Maksuameti peadirektori Aivar Sõerdi sõnul on olemasolevale infotehnoloogiale ja andmebaasidele tuginedes edasiliikumine nn ümbrikupalkade maksmise avastamiseks, vastavad erirevisjonid on maksuametis käivitunud.
Sõerd ei osanud siiski veel nimetada, kui mitu ettekirjutust on tänavu ümbrikupalkade osas ettevõtjatele tehtud. Need andmed saab tema käest teada täna peale poolt nelja.
Sotsiaalkindlustuse andmebaas, mis eelmisel aastal läks üle maksuameti haldusse, näitab iga töövõtja kohta igakuiselt makstud sotsiaalmaksu summat ja selle põhjal on lihtne välja noppida asutused, kus töötaja(d) saavad pidevalt palka minimaalse määra ulatuses, praegu 1400 krooni. Sõerdi sõnul ei oma aga sotsiaalkindlustuse andmebaas iseenesest nii suurt tähendust ümbrikupalkade avastamisel, kui seda ei osata kasutada ja sellele pole juurde tehtud revisjonitöö jaoks vajalikke andmete analüüsi programme.
Sõerd lisas, et suurem osa ümbrikupalkasid makstakse seal, kus liigub palju sularaha, nagu kaubandus ja ehitus. Siiski ei ole selle nähtusega võitlemisel otstarbekas minna väga väikeste maksusummade varjajaid tabama, vaid lähtuda põhimõttest, mida suurem maksusumma on maksmata, seda rohkem tuleb teha revisjonitööd selle summa kättesaamiseks.
Seotud lood
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”