Laari majandusaasta lõppes väikse kasumiga

25. märtsil sai Mart Laaril täis aasta koalitsioonivalitsuse eesotsas. Äripäev arvab, et hoolimata Eesti majanduse langustrendist 1999. aastal kandis Laar kitsaste võimaluste kiuste peaministri rolli välja.

Kerge Laaril igatahes polnud. Koalitsioon isamaast, reformist ja mõõdukatest sai kaunis kirev, aga poliitika ongi kompromisside kunst. Reformierakond viis ellu oma põhilise valimiseelse lubaduse kaotada ettevõtte tulumaks. See poliitiline otsus kajas maailmas kaugele ja Eesti pälvis julguse eest kiitust ning imetlust.

Ent Laar pole suutnud peatada üldise maksukoormuse tõusu 44 protsendini SKTst ? nii kõrge pole maksukoormus Eesti ajal veel enne olnud. Mõõdukate initsiatiiv ? pensioni II sammas ? ähvardab koormata töötajad ja tööandjad veelgi raskemini. Ei usu, et võitlus ümbrikupalkadega kerge on. Tulekul on toasooja käibemaks, elektri hinna uus tõus...

Aktsiiside tõstmine on olnud järsk, isegi 10 krooni peal käinud bensiiniliitri hind ei pane valitsust aktsiise peatama, et niiviisi oma reguleerivat rolli täita. Salakaubandus aplodeerib, sest viina ja bensiini meenutavate vedelike müümine on päevast päeva üha tulusam. Erakonnakaaslane ja Tallinna linnapea Jüri Mõis ei peagi piraatkaupa eriliseks probleemiks ? mida tal üle jääb, kui ta ise politseid koondas.

Laiem tulevikuvisioon on Laaril õige: info- ja geenitehnoloogia pluss euro võimalikult kiire kasutuselevõtt. Eesti tänase päeva arengud näitavad IT plahvatuslikku kasvu, meie geneetikud on saanud ootamatult kuulsaks. Need on kasvumootorid üle maailma, milles eurod hakkavad ringlema üha kiiremini ja kiiremini. Ja loodetavasti ikka läbi Eesti. Euroliiduga ühinemine läheb plaanipäraselt ? vaid tollide kehtestamisega astusid põllumajanduspoliitikud ämbrisse ?, kui õnnestuks ka Venemaaga seada sisse normaalsed riikidevahelised suhted. Majandussuhted Venega jätkuvad nii või teisiti, nafta hinna tõus on toonud Muugale nii palju ronge, et Eesti suudab need vaevalt läbi lasta.

Laar, kes alustas erastamisega, peab silma peal hoidma, et see ka võiduka lõpuni kulgeks. Eesti vajab jätkuvalt välisinvesteeringuid, mis võtaksid riigilt kohustuse näiteks elektrit toota, raudteel reisijaid ja kaupa vedada. Loodetavasti realiseeruvad suurinvesteeringud tselluloosi ja põlevkiviõli tootmisse.

Vale on nõuda, et kõige negatiivse eest vastutaks Laar, sest paljudki puudujäägid, eelkõige ülepaisutatud eelarve, pärandusid eelmisest valitsusest. Suured kulud nägid ette ka kõrgeid makse.

Edasi on Laaril aga valida, kas inertsist jätkata kulutuste suurendamist või võtta ikkagi suund riigivalitsemise reformidele. Veel ühe aasta pärast pole kellelegi peale enda näpuga näidata.