Megainvesteering USA terasekompaniilt

RUMA investeering Eestisse oleks suuruselt teine välisinvesteering Hansapanga järel, kes välisinvesteeringute agentuuri viimaste, 1998. aasta majandusnäitajate põhjal on esikohal Eestisse investeeritud 3,5 miljardi krooniga. Eelmise aasta andmed välisinvesteeringute TOP 50 kohta avalikustab agentuur paari nädala pärast, kuid RUMAt selles edetabelis veel pole.

Suurema kärata on see USA terasekompanii lõpetamas lähiajal ettevalmistusi maailma moodsaima teraseterminali ehitamiseks Muugale. Terminali läbilaskevõime on kuni 3 miljonit tonni terasetooteid aastas, rääkis reedel Eestis viibinud kompanii strateegiliste investeeringute asepresident Daniel Bain.

Ehitus peaks algama oktoobris. Kokku 36 000 ruutmeetri suuruse tootmispinnaga terminal hakkab vastavalt tellijate soovile komplekteerima ja pakendama peamiselt Venemaa terasetööstuse toodangut, andes tulevikus tööd kahesajale inimesele. Itaalia ehitusfirma Danieli & C ehitatav terminal vastab Baini sõnul kõigile Euroopa Liidu keskkonnaohutuse nõuetele ja tehnilistele normidele.

Leping ASi Tallinna Sadam ja RUMA vahel sõlmiti 1997. aastal, kui Eesti-poolne eestvedaja oli toonane teede- ja sideminister, praegune Pakterminali juhatuse esimees Raivo Vare.

Tolle aja sadamajuhtide lühinägelikkuse tõttu, kes ei osanud Muuga sadama arengut tänase päevani õigesti planeerida, on RUMA investeering nüüd pinnuks silmas naftatransiidi aktsiaseltsile E.O.S. ja väetiseterminalile DBT, kes sooviksid RUMA poolt kolme aasta jooksul nende naabruses kasutuseta seisnud platsi oma ettevõtmiste laiendamiseks kasutada.

?Mina sooviksin sinna ehitada E.O.S.-i kütusemahutid,? teatas E.O.S.-i nõukogu esimees Arnout Lugtmeijer. ?Sadam võiks sellele platsile rajada kasvõi õllekioskiga haljasala, et mitte lasta atraktiivsel kohal kasutult seista.?

Lugtmeijer ütles, et ta oleks valmis RUMA-le seniste kulutuste kompenseerimiseks maksma, et E.O.S.-i terminali sadamas laiendada. Samuti USA päritolu E.O.S on teinud Coastal Holding Inc-i kaudu Eestisse suure välisinvesteeringu, 1998. aasta andmetel kokku ligi 400 miljonit krooni.

Tallinna Sadama praegused juhid näeksid meelsasti, et RUMA viiks oma terminali Muuga sadama idaküljele tehtavale laiendusele, et luua naftavedajatele vajalik laienemisruum. Sadama arengut silmas pidades oleks õige luua naftaterminalidele kompaktne territoorium, mille RUMA projekt lõhub, tõdes sadama turundusdivisjoni direktor Erik Sakkov. ?Oleme suutelised tagama ameeriklastele vajaliku infrastruktuuri ja platsi ettevalmistuse teises kohas juba ehituse alguseks oktoobrikuuks,? lausus ta. ?RUMA terminali arengut silmas pidades jääb neile lepinguga antud koht 5?10 aasta perspektiivis paratamatult kitsaks.?

RUMA asepresident Daniel Bain ütles, et ei nõustu kolme aasta jooksul tehtud ettevalmistustööde ja projekteerimisse investeeritud ligi 80 miljoni krooni suuruse summa tõttu asukohta vahetama. Kohavahetusega kaasneksid täiendavad uuringud ja projekteerimine, mille nimel pole RUMA valmis lisaaega kulutama.

?Panku ja investoreid ei saa ühe päevaga pöörata,? selgitas Bain. ?Naftatoru on lihtsam nihutada kui meie tehast ? kui Lugtmeijer soovib RUMA plaanide muutmist, peaks ta meile maksma vähemalt 2,2 miljardit krooni.?

Erik Sakkov märkis, et RUMA-l on lepingu tõttu täielik õigus kõnealusest sadamakohast kinni hoida ning sadama juhtkond saab talle asukoha vahetuseks jagada üksnes heatahtlikke soovitusi.

?Sadam teeb RUMA lõpliku keeldumise korral asukoha vahetuseks nende territooriumi naabruses asuvatele terminalidele alternatiivsed pakkumised laienemiseks, sest peame seniste operaatorite rahulolu ülitähtsaks,? rääkis Sakkov. ?Tallinna Sadam pakub naftavedajatele välja ühe lisakai või avamerele rajatava ülepumpla ehitamise.?

Tallinna Sadam töötles eelmisel aastal ligikaudu 26,4 miljonit tonni kaupa, millest pisut üle poole moodustas nafta ja naftasaadused.

RUMA investeering aitaks tasakaalustada Eesti transiitveoste struktuuri.

Vt. ka tabelit: Välisinvesteeringute TOP 10