• OMX Baltic−0,45%271,67
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn−0,44%1 726,94
  • OMX Vilnius0,28%1 066,75
  • S&P 5001,09%5 930,85
  • DOW 301,18%42 840,26
  • Nasdaq 1,03%19 572,6
  • FTSE 100−0,26%8 084,61
  • Nikkei 225−0,29%38 701,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%107,41
  • OMX Baltic−0,45%271,67
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn−0,44%1 726,94
  • OMX Vilnius0,28%1 066,75
  • S&P 5001,09%5 930,85
  • DOW 301,18%42 840,26
  • Nasdaq 1,03%19 572,6
  • FTSE 100−0,26%8 084,61
  • Nikkei 225−0,29%38 701,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%107,41
  • 06.04.00, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Puudulik pankrotiseadus segab hoiuste väljamaksmist

?Probleemid on põhimõttelist laadi,? kinnitas kõigi kolme panga pankrotitoimkonna liige, vandeadvokaat Raino Paron eile. ?Kui neid poleks, oleksid pankrotimenetlused tunduvalt odavamad ja kiiremad ning ka raha oleks tõenäoliselt jäänud võlausaldajatele rohkem kui praegu.?
Paroni sõnul on praeguseks juba vastu võetud seadusemuudatus, mis käsitleb tasaarvelduste tegemise võimalusi pankrotiprotsessis. Teise pankrotihaldurite ettepanekul koostatud seaduseelnõu kiitis valitsus heaks möödunud teisipäeval ning see läheb arutlusele riigikokku.
Seaduseelnõu eesmärk on see, et ettepaneku võlausaldajatele ehk hoiustajatele raha välja maksmiseks saaks esitada ka siis, kui vaidlused mõnede nõuete üle alles kestavad.
Praegu lubab seadus raha väljamaksmist alustada alles pärast seda, kui kõik nõuete üle peetavad vaidlused on lõppenud. Samas võivad kohtuvaidlused venida aastaid, mille jooksul tuhandete võlausaldajate raha väärtus aga kahaneb.
?Praegune olukord on selline, et kui näiteks viimaseks jääb vaidlus mingi 10kroonise nõude pärast, ei saa ka ülejäänud võlausaldajatele raha välja maksta enne, kui see vaidlus on lõppenud,? selgitas EVEA Panga pankrotihaldur Villu Tragon. ?Kui seadust muudetakse, saaks ülejäänud raha välja maksta.?
Lisaks võlausaldajatele raha jagamist puudutavale eelnõule kavatsevad pankrotihaldurid valitsusele esitada veel rea ettepanekuid seadusandluse muutmiseks.
?Näiteks ei reguleeri praegune seadus täpselt, millisel hetkel on äriühing üldse pankrotis,? märkis Paron.
?ERA Pank oli seetõttu moratooriumi all kuus kuud, kuigi oli selge, et sisuliselt pole pank võimeline oma kohustusi täitma. Kaks kuud vaieldi kohtus tehniliste küsimuste üle, samal ajal läks aga õiguslikult kaheldavate tehingutega pangast välja suur osa rahast,? rääkis Paron.
Teiseks ei defineeri seadus täpselt, keda tuleb lugeda võlausaldajaks. ?Mõne panga puhul on ilmunud välja tagantjärele sõlmitud lepinguid, mille alusel esitatakse väga suuri nõudeid,? selgitas Paron. ?Selliste kunstlikult tekitatud nõuete esitamine pikendab oluliselt pankrotiprotsessi.?
Kolmas probleem on pankrotihaldurite õiguste piiratus. ?See on probleemiks just suure pangagrupi puhul. Näiteks ERA Panga pankrotihalduril pole kõigi tütarfirmade üle kontrolli, mistõttu mõnede firmade kaudu sai jätkata vara välja viimist,? rääkis Raino Paron.
Veel soovivad pankrotihaldurid leida kiirema ja kaasaegsema võimaluse nõuete kaitsmiseks kui praeguses seaduses nõutud võlausaldajate üldkoosolek. ?Kõigi võlausaldajate kokkukutsumine on kallis ja keeruline,? märkis ERA Panga pankrotihaldur Jaak Annus. ?Enamasti on ka selliste koosolekute konstruktiivsus madal.?
Viimastele probleemidele lahenduse leidmine siiski pankrotistunud pankade võlausaldajaid enam ei aita, sest seadusemuudatuste jõustumine võtab aega.
Võlausaldajate raha väljamaksmine algab pankrotihaldurite ennustusel kõige varem järgmisel aastal. Raha võib saada rutem juhul, kui riigikogu võtab kiiresti vastu jaotusettepanekute tegemist käsitleva seadusemuudatuse.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 17.12.24, 17:29
Foruse enam kui 10aastane koostöö Viru Keskusega – tehnohooldusest maineka rohesertifikaadini
Turvalisse ja jätkusuutlikku ühiskonda panustav Forus on igapäevaselt abiks paljudele kaubanduskeskustele. Teiste hulgas Viru Keskusele, mis on Eesti külastatuim ostu- ja meelelahutuskeskus. Forus hoolitseb juba enam kui kümme aastat kõikide tehnosüsteemide eest, teeb elektritöid ning hooldust. Lisaks on aidanud LEED-sertifitseerimisel ja üüripindade ümberehitustöödel.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele