Eesti ettevõtjaid ootab järjekordne koormis

Rahandusministeerium tahab panna veel ühe kohustuse tööandjale ? valmis on tööõnnetuste ja kutsehaiguste kindlustuse seaduse eelnõu. Praeguste plaanide järgi peaks see jõustuma järgmise aasta alguses.

Äripäev ei pea õigeks töötajate kohustuslikku kindlustamist.

Ettevõtjale toob see kaasa märkimisväärse kulude kasvu. See on hoop paljude töötajatega firmale.

Me ei ole muidugi enam n-ö primitiivkapitalismis, kus iga hinna eest kasumit taga ajades töötajasse kui vaid masinasse suhtuti. Kindlustatud töötajal on enam kindlustunnet, ta on rahulolevam ja töötab ehk paremini. Tööandja huvides peaks olema, et töötaja on terve ja tugev. Iseasi, kas kohustuslik kindlustamine tagab töötajale hea tervise. Võimalik, et kindlustamine on lõppkokkuvõttes tööandjale kasulikum kui tööõnnetuse läbi teinud kindlustamata töötajaga kohtuteed käia ja kompensatsioone maksta.

Eelnõu taga võib näha kindlustusseltside lobitööd. Võimaldab ju kohustusliku kindlustuse seadustamine neile käibe ja ka kasumi märgatavat suurenemist. Kindlustusmaastik on küll võrreldes mõne aasta tagusega tunduvalt korrastatum, ent ei julgeks seltse küll nii usaldusväärseks pidada, et sinna käsu korras raha sisse pumbata. Pealegi on seltsidel üsna suured õigused ? kui ettevõtja jätab lepingu sõlmimata või makse tasumata, ähvardab teda kohe täitevmenetlus, pikem võlg võib lõppeda ettevõtte pankroti või füüsilisest isikust ettevõtja ärikeeluga.

Teisalt ei ole sugugi surmkindel, et töötajal kindlustamisest ka kasu on. Vaadates, missugused vaidlused käivad ühe juba eksisteeriva kohustusliku kindlustusliigi ? liikluskindlustuse ? hüvitiste maksmisel, võib ennustada analoogset kähmlust ka kohustusliku tööõnnetuskindlustuse puhul. Eelkõige sel juhul, kui ekspert, kes otsustab, kas sinu tervis just töö tõttu halvenes, töötab kindlustusseltsis. Veel üks negatiivne tahk töötaja jaoks on see, et kuna tööandja kulud suurenevad, võib ta selle tasakaalustada töötaja palga või palgatõusu arvel. Samuti ei pruugi ettevõtja olla enam kuigi aldis looma uusi töökohti, kuivõrd see on kindlustuse jagu kulukam.

Ettevõtja võtab tegelikult endale riski ? kui ta peab seda vajalikuks, kindlustab ta oma töötajad. Aga vabatahtlikult. Mingi asja kohustuslikkusest on palju mõjuvam selle kasulikkus. Ettevõtjaile tuleb muuta atraktiivseks võimalus sõlmida töötajatele vabatahtlik pensionikindlustus, millele saab lisada ka teisi kindlustuskaitseid. Samuti ei tohiks vabatahtlik kindlustamine olla erisoodustus.

Oma töötajaid vabatahtlikult kindlustaval ettevõtjal on näiteks selge konkurentsieelis tööjõuturul. Usutavasti valib töötaja kahe sarnase tööandja puhul selle, kumb talle paremaid tingimusi, sh kindlustust pakub.