Obligatsioonide lunastamist alustab fond paari nädala pärast, viimane obligatsioon peab olema välja makstud 20. novembril 2002. Kokku läheb emissioonide lunastamine fondile maksma 560 miljonit krooni.
Tänavu on fondil viimane aasta emissioonide korraldamiseks. Reedel pani fondi nõukogu paika järjekordse emissiooni tingimused, mis avalikustatakse kahe nädala pärast. Fondi juhatuse esimehe Aare Tammemäe sõnul võib aasta teises pooles oodata veel ühte emissiooni ja see on siis viimane.
Hüvitusfondi tuleviku osas on valitsuses kaalutud võimalusi reorganiseerida fond riskikapitali fondiks või suunata alles jäänud vara pensionireformi käivitamiskuludesse.
Fondi nõukogu esimehe Jürgen Ligi sõnul pole esialgu selles osas veel selgeid seisukohti, kuna fondi reorganiseerimine enne obligatsioonide lunastamise lõppu on problemaatiline. ?Lunastamiskohustuse üleandmine kellelegi teisele on väga suur töö,? nentis Ligi. ?Fondi tuleviku suhtes on erinevad nägemused praegu veel ka kolmikliidus.?
Rahandusministeeriumi menetluses on Hüvitusfondi seaduse muutmise seadus, mis vähendab fondi juhtimisstruktuuri ja vabastab fondi kohustusest emiteerida obligatsioone kogu põhikapitali ulatuses.
Pärast seadusemuudatuse vastuvõtmist muutub praegu seitsmeliikmeline nõukogu viieliikmeliseks ja juhatus väheneb järk-järgult, kuni lõpuks jääb alles vaid juhataja.
Fondi praeguse nõukogu volitused saavad otsa 9. aprillil ning uue nõukogu ametisse määramiseni käib nõukogu küll koos, kuid peab hoiduma otsuste langetamisest. Uues nõukogus vahetavad senised liikmed Endel Eero ja Raoul Üksvärava välja riigikogu liikmed Ingvar Pärnamäe ja Arvo Sirendi.
Seotud lood
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”