Ka sisekujundus võib tervist rikkuda

Töötades näiliselt kergetes ja mitteohtlikes tingimustes, arvutiga või muidu pidevalt sundasendis, tundmata ergo-noomika, töö- ja puhkeaja korraldust ja muid töötervishoiu nõudeid, võib oma tervist tõsiselt kahjustada. Et kutsehaigused ei ole meil enam ammugi teoreetiline võimalus, vaid tegelik elu, siis nende vähendamiseks ja ärahoidmiseks on ainult üks võimalus ? selgitada välja tegelikud töötingimused, teha endale selgeks, mis valesti või vajaka ja asuda puuduste kõrvaldamisele.

Varem jäid mõned tööandjad ootama tööinspektori tulekut, kes talle ta tegematajätmised kätte näitaks, nüüd tuleb tal ise teha süstemaatilist sisekontrolli. Enam ei saa ka nn valgekraede tööandjad öelda, et nende firmat see ei puuduta ? neil pole tootmist ega seadmeid, kuhu võib näppe vahele jätta. Tööinspektor tunneb nüüd eelkõige huvi, mis tehtud, mis teoksil. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus (TTS) annab selleks näpunäiteid.

Lisaks TTSile on ilmunud kuus valitsuse määrust ja neid tuleb veelgi juurde. Seepärast on vaja, et keegi firmas sõrme n-ö pulsil hoiab, et ükski õigusakt märkamata ei jääks. Infopulsi hoidjaks sobib personalitöötaja või keegi töökeskkonna nõukogust, aga küllap iga firma ise parema lahenduse leiab.

Praegu on jäänud mulje, et tööandjad küll koolitavad töökeskkonna spetsialiste, kuid ei korralda nende tööd nii, et koolitusraha end ära tasuks. Esimese tööna tuleb tööandjal endal seadus korralikult läbi lugeda, luua vajalikud struktuurid, jagada ülesanded. Ja kindlasti määrata tähtajad, mil kokkuvõtteid teha, sest nüüd tuleb tehtust ka kirjalikult informeerida tööinspektsiooni.

Tasub meeles pidada, et töötervishoiu nõuete tagamine ennetab kutsehaiguse, tööohutuse nõuete täitmine väldib tööõnnetuse.

Sageli kujundatakse töökoht nii, et töötaja istub seljaga vastu aknalauda või sellele liialt lähedal, nii et suvel paneb päike higistama ja talvel pakane külma tundma. Päike paistab arvutiekraanile ja seetõttu on aknad pidevalt kardinatega kaetud ? loomulikku valgust ruumis polegi.

Kui sisekujundajad jätkavad samas vaimus töökohtade kujundamist, tundmata töötervishoiu nõudeid arvutiga töökohtade loomisel, siis on prillikandjate ning muude tervisehädade ja kutsehaigete arvu kasv vältimatu.

Meelde võiks jätta lihtsa rusikareegli: töökohad tuleb paigutada nii, et töötaja istub aknast vähemalt meetri kaugusel. Valgus peab langema töölauale küljelt ? vasakult või paremalt, olenevalt sellest, kas töötaja on vasaku- või paremakäeline. Töökohas peab olema loomulik valgus, alles sellele lisaks on muu valgustus, ribikardinaid kasutada vaid tegeliku vajaduse korral.

Loomuliku valguse tagamine ei nõua rahalisi vahendeid akendega ruumi puhul. Kui muidu põhjendatakse tegematajätmisi rahapuudusega, siis neil juhtudel on olukord vastupidine ? raha (kardinate ostmiseks) olemasolu tõttu on töötingimused halvenenud.

Sisekontrolli ja riskianalüüsi tegemisel on soovitav teha töötajate küsitlus, kus igal töötajal on võimalus ise hinnata oma töötingimusi ja teha ettepanekuid. Nende põhjal teeb töökeskkonna spetsialist oma ettepanekud tööandjale, mida muuta, mida jätta. Nii saab kiiremini ja küllap ka otstarbekamalt hinnangu töökohtadele ja -tingimustele.

Inimesed on erineva tundlikkusega, mis ühele hea, võib teisele talumatu olla. Kui ühes ruumis on mitu töökohta ja ühele töötajale meeldib raadiot kõvasti mängitada, siis teisel võib raadio hoopis raskendada töösse süvenemist. Mõni lõhnastab end nii tugevalt, et üksi temast möödudes võib hingetuks jääda, ?lõhnapommiga? ühes ruumis töötamine võtab hoopis oimetuks.

Küllap tuleb küsitluse käigus ilmsiks muidki töötajaid häirivaid tegureid. Jõudu tervislike ja ohutute töötingimuste loomiseks.