Täna arutab valitsus Eesti maksupoliitikat pikemas perspektiivis.
Äripäeva ettepanek on jätkuvalt üldise maksukoormuse vähendamine, mis oleks realistlik kava, kui valitsus teeks suuremaid jõupingutusi maksude kättesaamiseks. Muidu tasub makse ainult käputäis seaduskuulekaid kodanikke, eelarve jääb täitmata, kehtestatakse uued ja veelgi kõrgemad maksud, kuni Eesti on lõplikult käpuli.
Üksikute maksuliikide osas on Äripäeva ettepanekud järgmised.
Üksikisiku tulumaksust kohalikule omavalitsusele minevat osa ei ole tark suurendada enne, kui tõhus haldusreform on läbi viidud. Koos elukalliduse tõusuga peab suurenema tulumaksuvaba miinimum, mis alandab veidi tulumaksu määra.
Aktsiisid ei tohi tõusta, kuna praegune tase mängib turu üha enam salakauba kätte. Tubaka- ja alkoholiaktsiis peavad alanema. See on tüüpiline maksumäärade lõhkiminek, mille puhul kõrgem maksumäär vähendab tegelikke laekumisi. Praegu võidab ainult varimajandus, kaotavad riik, tarbijad, ausad kaupmehed, ühesõnaga ? kõik ülejäänud.
Käibemaksust peavad kaduma erandid. See on pealtnäha vastuolus maksukoorma vähendamisega, kuid seadus võidab selguses. Jäävad ära vaidlused selle üle, mis on raamat või mis on teater. Erandite efekt on tihtipeale väike, kogu aur läheb vile peale. Kui keegi ei jaksa osta ravimeid, mis on kaunis suure käibega kaup, siis saab see isik sotsiaalabi, mitte ei võimaldata hüvet tervele majandusharule.
Sotsiaalmaksu määra, 33, ei ole mitte kuidagi võimalik tõsta, kui me just ei soovi ettevõtlust Eestis välja suretada. Sotsiaalmaksu tõstmine pensionireformi läbiviimiseks ei kannata kriitikat, sama kehv variant on koorma ladumine töötaja selga. Kui aktsiisi üledoseerimisel vohab salakaup, siis sotsiaalmaksu puhul on kõrvalehiilimise nimi ümbrikupalk.
Erisoodustuste maksumäär, 80, on grotesk. Seda tuleb maksta nt äriklassi lennupiletilt (olgugi et tihti puudub võimalus odavamat piletit saada), samuti töötaja koolitamiselt, tema kindlustamiselt jne. Erisoodustused on koht, kus seadusandjat on vallanud foobiad.
Maamaksu asendamine kinnisvaramaksuga ei ole praeguse koalitsiooni ametisoleku ajal reaalne.
Üheksa kohalikku maksu võiksid jääda reformitud omavalitsuse kompetentsi, ehkki rahaline kasu miinus maksu administreerimine ei tee omavalitsust just rikkaks.
Ilmselt pole meie ettepanekute loetelu lõplik, midagi jääb ikka kahe silma vahele. Maksumaksjal oleks siiralt hea meel, kui riigil midagi ununeks uute maksude seadmisel või senikehtivate tõstmisel.
Seotud lood
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”