Hammasrihma purunemine läheb autoomanikule kalliks

Autodel kasutatavad rihmad jagunevad laias laastus kolmeks: kiil-, soon- ja hammasrihmad. Kui üldjuhul on esimeste purunemise järel halvim variant autoga tee äärde jääda, siis hammasrihma purunemine võib lisaks kaasa tuua tuhandetesse kroonidesse ulatuva remondi.

Hammasrihm käitab auto mootori nukkvõlli. Diiselautodel on tavaliselt veel teinegi hammasrihm, mis käitab kõrgsurvepumpa. Sestap peab hammasrihma vahetama vastavalt autotootja ettekirjutusele ja selle purunemine toob endaga kaasa tõsiseid probleeme, mille kõrvaldamine nõuab kalleid töötunde autoteeninduses.

Eriti hull on lugu nende mootoritega, mille kolbidel puuduvad klapisüvendid, siis lööb kolb rihma purunemise järel avatud asendisse jäänud klapid kõveraks, nookurid puruks või muud säärast. Seetõttu pole mõtet hammasrihma pealt raha kokku hoida.

Samuti tuleks rihm kindlasti ära vahetada pärast pruugitud auto ostmist, sest ei ole teada, millal eelmine omanik rihma viimati vahetas. Parem karta kui kahetseda.

Soovitav on samaaegselt rihmaga vahetada ära ka hammasrihma pingutusrullikud, et vältida rihma purunemise korral tekkivaid vaidlusi garantii üle. Samuti võib pingutusrulliku polt pärast korduvaid keeramisi ära väsida ning pinge all puruneda.

Sellisest situatsioonist tasub eriti hoiduda. Kui hammasrihma purunemine võib reeglina lõhkuda vaid paar-kolm klappi, siis pingutusrulliku poldi purunemine laseb rihmal haakuda valesse hambasse ning teha sõidu ajal ?puhta töö? kõikides silindrites.

Eriti ohtlik on see siis, kui tegemist on äsja vahetatud uue rihmaga, mis pärast esimese takistuse tekkimist järele ei anna ja kohe katki ei lähe.

Hammasrihmade puhul tasub kindlasti jälgida kvaliteeti ning eelistada kas autotehaste originaalpakendis olevaid rihmu või Gates?i, Boschi, Contitechi, Champio, Pirelli või teiste üldtuntud firmade toodangut.

Tavaliste kiilrihmadega ei pea nii ettevaatlik olema, sest nende purunemine ei too mootorile kaasa suuri kahjustusi. Ühekordseid kiilrihmasid kasutatakse enamasti vanematel autodel, uutel peab reeglina üks rihm käitama mitut erinevat seadet (veepump, generaator jne), mistõttu kasutatakse seal mitme soonega soonrihmasid või mitut kõrvuti olevat kiilrihma (vastasel korral võib kiilrihm hakata rihmaratta peal libisema).

Kiilrihma puhul tuleb jälgida tema pingsust, sest libisev rihm hakkab vilistama ja generaatori laadimispinge võib jääda alla lubatu.

Kui kõrvuti olevatest rihmadest üks puruneb, tuleb ära vahetada ka teine. Kiil ja soonrihmade puhul ei ole autotootjapoolset ettekirjutust vahetusvälba suhtes, selle otsustab lukksepp visuaalse vaatluse põhjal.

Autor: Reinut Kallaste