?Rootsi majandus pole nii heas seisus ja sedavõrd tasakaalustatud olnud 1960. aastate lõpust saadik,? ütles Rootsi majandusminister Bosse Ringholm läinud nädalal parlamendis valitsuse kevadeelarvet tutvustades. ?Eelarve saneerimise periood on sellega lõppenud.?
Valitsus on selle aasta majanduskasvu prognoosi tõstnud varasemalt 3 protsendilt 3,8 protsendile. Tuleval aastal kasvab SKT 2,9 protsenti. Eksport kasvab tänavu 7,6 ja tuleval aastal 7 protsenti.
Optimismiks annab alust ka tugev eratarbimine, mis sel aastal kasvab 4 ja tuleval aastal 2,7 protsenti. Rootslaste kasutada olevad tulud peaksid suurenema 2,3 protsenti aastas.
Samas ei too majanduskasvu kiirenemine kaasa tööpuuduse vähenemist ega tööhõive taseme kasvu, mis majanduslehe Dagens Industri analüütikute sõnul viitab tõsistele strukturaalsetele probleemidele.
Avalik tööpuudus peaks varem oodatud 4,5 asemel tõusma sel aastal 4,6-le.
Veel prognoosib valitsus, et sel aastal kasvab Rootsi eelarve ülejääk 2,8 protsendile SKTst ja tuleval aastal 3,2 protsendile. Ettepanekud maksukärbeteks lubab Rootsi majandusminister esitada aga alles valitsuse sügiseelarves.
Avaliku sektori kulud ja maksud alanevad küll protsendina SKTst, kuid seda eelkõige tänu majanduskasvu kiirenemisele.
Tööstust puudutavad maksukergendused moodustavad kevadeelarves Rootsi tööstusliidu arvutuste järgi vaid 0,3 promilli valitsuse maksutuludest.
Kriitikute sõnul pole valitsus piisavalt pingutanud, et peatada firmade ja kvalifitseeritud tööjõu lahkumine ning kapitali väljavool.
Ka reitinguagentuurid ei kiirusta Rootsi hinnet tipptasemele tõstma.
Üks põhjusi on Rootsi jätkuvalt kõrge riigivõlg, mis ulatub 1335,5 mld Rootsi kroonini. Peale selle näitavad arvutused, et kui ühekordsed laekumised, näiteks Telia müügist saadud summad välja jätta, on valitsuse eelarve 34,2 mld krooniga miinuses.
Riigi finantsid on küll stabiilsemad kui varem, kuid sõltuvad kõrgete maksude ja avaliku sektori suurte kulude tõttu jätkuvalt tugevalt majanduskonjunktuuri kõikumisest.
Autor: ÄP
Seotud lood
“Meie naaber on agresiivsem, karta ei tule”
Peaminister Kristen Michal sõnastab 2025. aastaks Eestile kolm eesmärki, mille eest lubab seista: aasta lõpuks on Eesti kaitse hästi kindlustatud, majandus on konkurentsivõimelisem ja bürokraatiavabam ning kasvab, ühiskondlik debatt on lugupidav ja arukas.