Eesti ettevõtluspoliitika vajab äriinkubatsioonikeskuste kontseptsiooni

Euroopas ja Ameerikas on levinud väikeettevõtluse toetamise meede äriinkubatsioonikeskus (ÄIK) ? organiseeritud viis luua arenduskeskkond alustavatele väikeettevõtjatele, idee tasandil toodetele ja sünergilisest koostööst kasu saavatele firmadele.

Keskuses pakutakse väljavalitud ettevõtetele koolitus- ja arendamisprogrammi ning soodsatel tingimustel kontoriteenuseid ja ruume. Missioonilt on ÄIKd erinevad ? ülikoolide juures tegutsevatest kõrgtehnoloogiainkubaatoritest kuni ettevõtluskeskuste juures tegutsevateni, kus põhieesmärk on näiteks uute töökohtade loomine.

Viimastel aastatel on ÄIKde loomine muutunud aktuaalseks ka Eestis. Eestis üritatakse minna sama teed, millega Soomes alustati ? keskuste rajamine sündis eelkõige kohalikul initsiatiivil, omamata sageli piisavat ülevaadet ÄIK olemusest. Tulemus oli, et loodud keskustest jäid püsima umbes pooled.

Ideele luua ÄIK järgnev samm peab olema teostatavusuuring. Luuakse töörühm. Defineeritakse ÄIK missioon, strateegilised eesmärgid ja erinevate organisatsioonide rollid, jõudmaks ÄIK profiili kontseptsioonini.

Teises faasis tehakse väljatöötatud kontseptsiooni testimine ja täiendamine, ettevõtete uuringud, rahastamisvõimaluste täpsustamine. Alles nüüd jõutakse keskuse äriplaani koostamiseni.

See protsess on jäänud loodavate Eesti ÄIKde puhul üldjuhul läbimata, keskuste füüsilist rajamist on alustatud, leidmata äriplaanist piisava selgusega vastust küsimustele, kellele on keskus mõeldud, milliseid teenuseid hakatakse pakkuma, mis see kõik maksab ja kuidas keskust tulevikus finantseeritakse.

Soomes on ÄIKde finantseerimisel kaks põhiskeemi. Väljaspool Uusimaa regiooni ollakse orienteeritud nn isemajandavale keskusele. Põhiosa tulust saadakse inkubeeritavatelt firmadelt, kes maksavad teenuste eest turuhinda. Peab arvestama, et ettevõtja saab selle raha riiklikest fondidest stardiabitoetusena (kuni 300 000 marka). Rahastamisskeemi eelis on ÄIKs pakutavate teenuste kvaliteedi tagamine (ettevõtjal on valida, kas osta teenuseid turuhinnaga keskusest või kasutada stardiabi talle kasulikumalt).

Uusimaa läänis ei saa seda skeemi rakendada, regionaalpoliitilistel põhjustel ei maksta alustavatele ettevõtjatele stardiabi. Nii saab ÄIK murdosa tuludest ettevõtjatelt, ülejäänud tulu jaguneb omavalitsusliidu ja riiklike fondide vahel.

Tagamaks ettevõtte suutlikkust tasuda teenuste eest teisel tegevusaastal, viib keskus esimesel aastal inkubeeritava firmaga läbi intensiivse koolitusprogrammi (hõlmab ettevõtlust üldiselt kui ka firmale spetsiifiliselt vajalikku).

ÄIK ei suuda ise tagada kõigi vajalike teenuste pakkumist, ta tegutseb eelkõige vahendajana teenuste ostmisel. Samas on vaja garanteerida püsiv ligipääs võimalikult paljudele teenustele.

Lahendus on siin inkubatsioonikeskuse füüsiline integreeritus ülikooli, tehnoloogiakeskuse, ettevõtlusnõustamiskeskuse vm institutsiooniga vastavalt ÄIK spetsiifikale, lisaks kontaktidevõrgustik paljude institutsioonidega.

ÄIK edukaks töötamiseks on vaja nii rahaliste vahendite, pakutavate teenuste kui ka alustavate ja ÄIK profiiliga sobivate edukate ettevõtete kriitiline mass. ÄIK funktsioneerimiseks peetakse vajalikuks inkubeerida vähemalt 15 ettevõtet keskmiselt kaks aastat. Selleks vajalik tagamaa on Soome puhul 50 000 elanikku.

ÄIK on kallis meede. Samas suurusjärgus stardiabi alustavatele ettevõtjatele Eesti pakkuda ei suuda. Omavalitsuste eelarve ei luba katta sellise suurusjärgu kulusid. Seega jääks Eestis ÄIKde põhiliseks ülalpidajaks riik.

Kui me ei taha korrata soomlaste vigu, tuleb kõigepealt teadvustada, milliseid väljaminekuid ÄIK riigile toob, milliseid tulemusi annab. Kui neid kulutusi peetakse õigustatuks, tuleb asuda ÄIK väljatöötamisele. Alles pärast riikliku finantseerimisskeemi loomist on lootust, et loodavad ÄIKd kulutavad oma aja ettevõtjatele, mitte eelarvesse täiendava raha otsimisele.