Veebis olevaid otsingulehekülgi võib jaotada põhimõtteliselt kolmeks ? otsingumootorid, mis kasutavad vajaliku leidmiseks vastavate programmide abi, kataloogid, mille kategooriaid mööda liikudes saab jõuda otsitavani ning nende kahe hübriidid, kus on võimalik tavapäraselt otsida ja ka kategooriate abi kasutada.
Info otsingumootorisse või kataloogi jõudmiseks on kaks võimalust ? kasutatakse kas inimeste või programmide abi. Esimesel juhul käivad toimetajad läbi suure hulga veebilehti, paigutavad need kindlatesse kategooriatesse, kirjutavad vajadusel juurde märksõnu ning kontrollivad sisu. Programmid ehk ämblikud (spider) käivad iseseisvalt lehti läbi, ja indekseerivad need.
Kõige esimene samm kodulehe nähtavaks muutmisel otsingumootorites tuleb teha siiski veebimeistril endal ? ta peab vähemalt ühele otsingumootorile oma leheküljest teada andma. Selleks on palju võimalusi. Kes ei soovi vastavaid programme kasutada, peab minema otsinguleheküljele ja leidma sealt uue lehe registreerimise lingi. Hoolsate otsingulehekülgede haldajad võtavad veebimeistriga mõne aja pärast ühendust ja paluvad saadud andmeid kinnitada. Enamasti lisatakse leht automaatselt nimekirja.
Toimetajaid läheb ühel korralikul otsingufirmal vaja sadu ja isegi tuhandeid (Yahoo! lehel on umbes 2000 töötajat, neist 200 palgalist), vähemalt osadele neist peab palka maksma ja nende tulemusi vähemalt pisteliselt kontrollima. Ämblike puhul on olukord kergem ? programm sõelub läbi lehekülgi, jätab meelde seal leiduvad märksõnad (või ka kõik sõnad) ning liigub mööda linke edasi. Programmi töö on muidugi palju odavam, kuid tihti ka ebausaldusväärsem. Kuigi ämblik loob indeksi paljudest lehekülgedest, ei suuda ta taibata lehekülje mõtet. Samuti on olemas palju saite, mille peamine eesmärk on näidata pilte, videoid või mängida helifaile. Ämblik ei suuda neid piisavalt täpselt (või üldse mitte) kirjeldada. Veebimeistrite hulgas on levinud programmide petmine ? saiti tutvustavate sõnade hulka pannakse nt enamlevinud otsisõnu, kasutatakse erinevaid ?rifte, kindlat märksõnade paiknemist jne. See tõstab küll külastuste arvu, kuid tekitab otsijates palju segadust. Sageli ei soovi lehekülje omanikud, et robotid nende saiti üldse külastaks, sedagi saab lihtsate vahenditega teha.
Probleeme on ka toimetajatega ? inimesed saavad tihti samadest asjadest erinevalt aru (traktori võib leida näiteks sõiduriistade seast, kuid põllumajandustehnika alt mitte).
Seotud lood
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”