Nordika teenustasud ei pruugi katta kulusid

?Me ei taha eriti kommenteerida oma samme, millises juriidilises vormis ja mis järjekorras me neid teeme,? ütles kindlustusinspektsiooni kahjukindlustuse järelevalve osakonna juhataja Priit Kask. Tema sõnul tekitab Nordika madalale lastud kohustusliku liikluskindlustuse teenustasu mõningaid probleeme kindlasti. ?Probleemiga tegeldakse hetkel ülima põhjalikkusega,? tunnistas Kask ja lubas lahendust lähipäevil. Kinnitamata andmetel olevat ettekirjutus eile siiski tehtud.

?Ma ei oska öelda, kas madalamat lepingu sõlmimise tasu kui 29 krooni saab keegi pakkuda,? ütles Nordika Kindlustuse juhatuse esimees Tiit Arge. ?Igale seltsile on antud võimalus ise reguleerida lepingu sõlmimise tasu nullist kuni 225 kroonini. Turuosalised on seda ka agaralt kasutanud. Praegused teenustasud on olnud 30 kroonist kuni 100 kroonini nii erinevates seltsides kui ka erinevates müügikanalites. Aga ei tahaks selliseid hinna kohta käivaid arutelusid kommenteerida,? ütles Arge.

Valitsuse määrusega on siiski sätestatud liikluskindlustuse tariifide ja maksete arvutamise kord, mis käsitleb ka teenustasu. Kindlustusandja peab teenustasu suuruse määramisel arvestama, et teenustasu katab kõik lepingu tehnilisest vormistamisest tekkinud otsesed ja kaudsed kulud.

Kask kinnitas, et kindlustusinspektsioon ?absoluutselt? arvestab määruses nõutuga. ?Aga enne otsustamist tuleb analüüsida, mis mõju avaldab madala teenustasuga lepingute müük ettevõttele. Üks asi on käibe kasv, lepingute arvu kasv ja teine asi on see, kui palju teenustasu alanemine selle kasvu mõju annulleerib,? selgitas Kask.

Nordika keskmine teenustasu liikluskindlustuslepingu kohta eelmise aasta esimese üheksa kuu jooksul oli 91,67 krooni, selgub Liikluskindlustuse Fondi koostatud ettekandest. 2000. aasta kolme kvartaliga oli teenustasu Nordikale laekunud 9,572 miljonit krooni, tegelikult teenustasu abil kohustuslikult kaetavad kulud olid samal perioodil 10,844 miljonit krooni. Seega kogus Nordika teenustasu 1, 272 miljonit krooni vähem kui vaja. Neljanda kvartali tulemused pole teada, kuid on väheusutav, et need eelnenut oluliselt muutsid, nii et teenustasu alandamise asemel pidanuks see hoopis tõusma.

Seega on Nordika seadnud ennast olukorda, kus pole uue teenustasuga võimalik neid kulusid katta. Sel juhul on Nordika kaldunud kõrvale määruses sätestatust ning kindlustusinspektsioonil peaks pehmelt öeldes olema põhjust tähelepanelik olla.

Liikluskindlustuse teenustasu peab katma kindlustusseltsi lepingute sõlmimisest tulenevad kulud, on tunnistanud ka Nordika kindlustusdirektor Jaak-Kristian Sutt. ?Oleme teinud oma kalkulatsioonid, mille kohaselt suudame prognoositava poliiside müügikasvu arvel katta edukalt ka teenusega seonduvad kulud,? ütles Sutt. Tema sõnul on iga kohustusliku kindlustuse ostnud tarbija kindlustatud hoolimata sellest, millisest kindlustusfirmast on poliis ostetud.

Enamikus kindlustusseltsides on liikluskindlustuse lepingu sõlmimise tasu praegu 95 krooni. Vaid Ingesel on see 34 krooni ning Sampol internetis sõlmides 65 krooni.

Kindlustusinspektsiooni koostatud kahjukindlustusandjate üldine kasumiaruanne 2000. aasta 3. kvartali põhjal näitab, et Nordika kogus preemiaid 11,618 miljonit ja seejuures olid tegevuskulud 8,035 miljonit ehk ligi 70%. Seltsidel kokku oli vastav näitaja ligikaudu 34%. Sama aruande jooksva kasumi real on Nordika ainus selts, kes on miinuses 1,154 miljoniga.

Arge kinnitusel pole aga Nordikal mingeid finantsraskusi ning töö käib plaanipäraselt nii müügitöö kui strateegilise investori võimaliku kaasamise osas. ?Midagi dramaatilist siin ei ole,? ütles Arge, tunnistades siiski vajadust kaasata Nordikale just kindlustusega tegelev partner. ?See tooks oskusteavet ja viiks kindlustuskulud alla täpselt samal põhimõttel, nagu toimub Euroopas ka pankade liitumisel. Aga ka praegusel kujul Eesti kapitalil saab jätkata, kuigi Nordika Kindlustus on viimane kodumaine litsentseeritud finantsettevõte,? rääkis Arge.

Tegelikult on ka Salva Kindlustuses enamusosalus Eesti kapitali käes, sest lisaks 45%, mis kuulub juhatuse esimehele Tiit Pahapillile, on Salval ka kaks Eesti kodanikust väikeaktsionäri, mõlemad viieprotsendilise osalusega.