Helenius: Eesti peab valima kahe tee vahel

?Mida enam majanduslikku sõltumatust Eesti soovib, seda enam ta peab nõustuma ühiskonna rahvusvahelistumisega,? väitis Trigon Capitali nõukogu esimees Helenius. Kui Eesti lepib peaaegu olematu majandusliku sõltumatusega, siis pole tema hinnangul suuremal määral rahvusvahelistumist vaja.

Heleniuse sõnul on nende kahe tee vahel valimine poliitikute otsustada ning talle tundub, et poliitikud võivad eelistada teist teed. Sel puhul peaks Eesti majanduskasvuks kujunema 5-6% aastas. Esimesel juhul aga on põhjust loota 8-11 protsendini ulatuvat kasvu aastas, uskus Helenius.

Majandusliku sõltumatuse all peab Helenius silmas olukorda, kus oluline osa lisaväärtusest luuakse firmades, mille peakorterid või keskused asuvad Eestis. Firmad ise võivad seejuures olla tõeliselt rahvusvahelised, nagu Nokia Soomes.

Vähest majanduslikku sõltumatust pole tema arvates samas põhjust peljata. Näiteina vähese majandusliku sõltumatusega väikestest, kuid siiski edukatest riikidest tõi Helenius Iirimaa, Luksemburgi ja Singapuri. Nende sisemaine kogutoodang elaniku kohta oli 1999. aastal vastavalt 22 742, 44 150 ja 23 753 dollarit. Eestis ulatus see erinevatel hinnangutel 5200 kuni enam kui 7000 dollarini.

Tulevikku silmas pidades usub Helenius, et kapitalimahukas tootmine ja samasugune teenindus ei jää Eestis niikuinii sõltumatuks ning läheb veelgi enam väliskapitali kontrolli alla. ?Kuid teadmismahukad teenused, mis pealegi on peamiseks kasvusektoriks tänases maailmamajanduses, võivad küll olla kohaliku kontrolli all,? uskus Helenius. Põhjuseks asjaolu, et know-how?le tuginevad valdkonnad ei pruugi nõuda suuri kapitalimahutusi. ?Kui Eesti tahab aidata kaasa kodumaistele võitjatele, siis tuleb toetada just know-how?le tuginevate teenuste eksporti,? ütles Helenius Trigoni korraldatud seminaril.

Kuid selle valdkonna edendamine Eestis nõuab Heleniuse hinnangul rohkem inimkapitali, kui Eestil on. Seepärast on vaja teha Eesti atraktiivseks tööpaigaks välismaistele spetsialistidele.