Eesti lõikab kasu Rootsi krahhist

?Kahtlemata on mõju Eestile olemas. Kui meie põhilistes ekspordimaades majanduskasv aeglustub ja nõudlus väheneb, mõjutab see ka meid negatiivselt. Selles osas on seos muidugi otsene,? ütles Hansapanga makroanalüütik Maris Lauri.

Teine küsimus on aga, kui tugev see seos ikkagi on. Lauri sõnul etendavad rolli ka vastumõjud siitpoolt. ?Paljud jõukad riigid, kus tööjõukulud on kõrged, viivad oma tootmise majanduse jahtudes üle arenevatesse riikidesse. Soome ja Rootsi jaoks on ses osas ahvatlev ka Baltikum ja Eesti,? märkis Lauri, pidades võimalikuks Rootsist mõningase tootmise Eestisse toomist.

Muu seas elektroonikakomponente tootva Tarkoni juht Toomas Noorem ei osanud öelda, kuivõrd Rootsi majanduse jahtumine võiks tema firmale mõjuda. ?Jahtumise mõju võib olla ka selline, et kulude kokkuhoiuks korraldatakse tootmine ümber ja osa tuuakse Eestisse. Seda on ju ette tulnud: 1993-94, kui meie alustasime, oli ka Rootsis languse aeg. Siis oli suur surve tootmise siia toomiseks, ja seda huvi on nüüdki pidevalt,? ütles Noorem. ?Aga muidugi võivad ka meie tellimused väheneda.?

Tarkoni ekspordist läheb Rootsi umbes 60%. Kuid silmas peetakse ka Soome, Iiri ja USA turgu, mis kokkuvõttes peaks mõjuma stabiliseerivalt.

Selle aasta prognoose ei ole Tarkon veel ümber teinud. ?Aasta algus on elektroonikasektoris traditsiooniliselt madalseisus, põhibuum hakkab pihta märtsis-aprillis. Aga praegugi oleme me oma käibe osas prognoositu piires ega ole alla kukkunud,? ütles Noorem. Üldisem masinaehitus, millega Tarkon samuti tegeleb, läheb tema sõnul vägagi tõusvas tempos ning on tellimustega koormatud. ?Tundub, et põhjust pessimismiks veel ei ole,? uskus ta.

Ühispanga peaanalüütik Sven Kunsing tõdes, et ainuüksi Elqoteci näite varal saab muidugi järeldada ekspordi kasvu aeglustumist. Tööstustoodangu müügi statistikat vaadates selgub Kunsingu sõnul, et telekommunikatsiooniseadmete, täppisinstrumentide ja masinate-seadmete tootmine kasvasid eelmisel aastal hästi kiiresti.

Kuid müüginumbrid kroonides ei olnudki eriliselt suured. Seega langus neis sektoreis ei pruugi anda tugevat lööki. ?Probleeme või nende puudumist võib rohkem otsida sellistest harudest, nagu toiduainete ja jookide tootmine, tekstiili- ja eelkõige puidutööstus,? märkis Kunsing. Kuid nende ja Rootsi majanduse jahenemise seos pole kaugeltki selge.

?Ehk mitte kohe, aga paari aasta perspektiivis küll võib kasvu aeglustumine seal tulla meile kasukski, sest Läänes suureneb surve marginaalidele, mis omakorda tähendab, et tuleb otsida odavamaid allikaid ja odavamaid kaupu, mida tarbijaile pakkuda,? rääkis Kunsing.

?Ega ju kasvu aeglustumine või ka negatiivseks muutumine tähenda seda, et tarbimine päris ära kaob.?

Kui aga ikka suuremates partnerriikides majanduskasv aeglustub, kandub see kahtlemata üle ka siia, uskus Maris Lauri. ?Hetkel on aga pisut keeruline öelda, mis vallas mõjud ilmnevad. Tuleks täpsemalt vaadata ja oodata, mis vallas näiteks Rootsis langus toimub,? ütles Lauri.

?Teada on tehnoloogiasektori ja siinsete alltöövõtjate raskused. Nende eksporgi- ja ka impordimahud vähenevad märgatavalt,? tõdes Lauri.

Lauri hinnangul liiguvad ilmselt kaotused Rootsis ka teistesse sektoritesse ja sedamööda ka Eestisse. ?Aga siin tuleb juba vaadata seda, milline on meie ekspordistruktuur Rootsi puhul,? märkis Lauri.

Statistikaameti andmeil eksporditakse Eestist nii Rootsi kui ka Soome peamiselt masinaid ja seadmeid, tekstiilitooteid, puitu ja metalli. Soome osa ekspordis oli eelmise aasta lõpus 40,2% ja Rootsi osa 22%, sel aastal on toimunud 3-4% langus.

Tavaliselt majanduse jahtumise puhul suuremad ostud kaovad ära, tagasilööke võib tulla kallimate kestvuskaupade puhul, märkis Lauri.

Rootsis võib praegu oletada ekspordisektori kasvu aeglustumist ning võtab aega, enne kui mõju ulatub sisetarbimiseni ja alles seejärel võimalikult Eestini. ?Meie ekspordi kasv tuleb aga igal juhul väiksem kui eelmisel aastal,? lisas Lauri.