Indrek Neivelt ? mainekas inimkompuuter

Aga need on tundelised ütlemised ehk müüt, nagu ütleb Neivelt ise. ?Inimkompuuter olen jah ikka veel. Ma arvutan peast. No, panga bilanssi küll mitte, aga suurusjärkudes siiski,? tunneb Neivelt uhkust ja soovitab peastarvutamist teistelegi firmajuhtidele.

Fakt on see, et Äripäeva TOP 100 firmajuhtide seas läbi viidud küsitluse järgi on Indrek Neivelt, 34aastane ja kõigest veidi enam kui kaks aastat Hansapanga tipus olnud mees lausülekaalukalt kõige mainekam ja hinnatum firmajuht Eestis. Ja fakt on seegi, et tema firmat samaväärselt hinnatakse.

?Et Hansapank on kõige mainekam, see mind ausalt öeldes ei üllata, aga et mina olen kõige mainekam firmajuht, see mind küll üllatab,? tõdeb Neivelt miskipärast tagasihoidlikult. Tõsi küll, ta on ilmselgelt püüdnud hoida avalikus elus nii-öelda madalat profiili, ehk siis sellestki üllatuse ilmutamine? ?Noh, võib ka nii öelda,? tunnistab Neivelt.

Hansapanka TOP 100s ei ole, kuna sinna pole reastatud finantsvalla ettevõtteid. Seepärast saab Neivelt eraldi võimaluse öelda välja oma arvamus mainekaimast juhist ja ettevõttest. ?Urmas Sõõrumaa oleks huvitav. Aadu Luukas. Tallinna Kaubamaja näiteks on suhteliselt mainekas ettevõte igatpidi. Saku Õlletehas, Pakterminal, ESS ? neid on palju,? satub Neivelt hoogu.

Miks on Hansapanga juht kõige hinnatum? Oma tasakaalukuse ja rahulikkusega, kuid samas visionääri omadustega on Indrek Neivelt inimene, kes on mänginud suurt rolli Eesti majanduses toimunud protsesside kirjeldamisel ja sageli ka tasakaalustamisel, leidsid küsitlusele vastajad. ?No nii ilusti öeldud. Eks teised on targemad,? tõdeb Neivelt tõesti tagasihoidlikult. Ja lisab rahulikult, et ei kavatsegi käia nagu mingi rahvalaulik iga nädal kusagil rääkimas. ?Mul on väga selge põhimõte ? ma ütlen siis, kui mul midagi öelda on,? märgib ta rõhutatult, kuid ei lõpeta seekord juttu.

Räägib hoopis sellest, et pendeldab viimasel ajal nagu Kopli tramm Leedu vahet, sellest, kuidas maailmamajanduse jahenemine võib mõjutada Eestit ja kas on õigem näha klaasi pooltäis või pooltühjana, et Eestil pole alternatiivi Euroopa Liidu kõrval, et katlaserv tuleb nihutada Peipsi järvele ning neelata siis oma osa sellest rammusast supist seal lääne pool.

Aga ka sellest, et üle 5-6 aasta ametis olnud tippjuht muutub organisatsioonile koormavaks, et poliitikute sekka ta ei ihka ja et aktsiaomanikud ärgu mingu hulluks.

?Ei maksa langeda jällegi padupessimismi,? sisendab Neivelt. ?Tuleb lihtsalt kasvuprotsendi langus, 6 või 7 protsendi asemel 3 kuni 4, no 4,5, võib-olla 5,? ennustab ta.

?Aga kõik sõltub sellest, kuidas vaadata. Optimist ütleb, et klaas on pooltäis,? alustab Neivelt juttu maailma majandusest. ?Kui nüüd vaadata selle poole pealt, et klaas on pooltäis, siis see tekitab siia uusi võimalusi. Tehnoloogiasektor kasvas Skandinaavias ja üldse maailmas väga-väga kiiresti. Kui mingi asi kasvab väga kiiresti, siis alati on juhtimise puhul tähtis kontsentreeruda kasvule, mitte kuludele. Mõlemale poolele kontsentreeruda ei saa,? tunnistab ta.

Nüüd ilmselt need tehnoloogiafirmad peavad rohkem keskenduma kuludele, kuna tulud enam niimoodi ei kasva. Ilmselt hakkab sealt pudenema rohkem tööd siiapoole ja kui Soomes läheb elu juhuslikult raskemaks, hakatakse siin rohkem ostmas käima, usub Neivelt.

?Kui aga vaadata, et klaas on pooltühi,? teeb ta täispöörde. ?Igatahes, klaasis on vähem vett, kui oli eelmisel aastal, ja joojaid on ikka sama palju või natuke rohkem. Kokkuvõttes tähendab see ikkagi, et maailmas majandus jaheneb, Skandinaaviamaad on juba kärpinud oma kasvuprognoose ning Eesti peaks sama tegema,? lõpetab ta mõtiskluse.

Noh, ja kui palju siis on Neivelt Nasdaqi languses kaotanud? Otseselt mitte midagi, sest tal pole seal noteeritud aktsiaid. Hansapanga aktsiaid on, teadagi. ?Veel on Eesti Telekom, Leedu Telekom, natuke Tallinna Kaubamaja ka,? sirvib Neivelt oma aktsiapakki. Nokiat seal ei ole, sest ta ei tunne seda ning hoiab üldiselt aktsiaid just endale tuttavates valdkondades. ?Ma ei ole raha paigutamisega tegelenud, sest ei ole aega,? põhjendab pangajuht.

Aktsiainvestorina edasi-tagasi tõmblemine ei anna tema arust midagi, mingisuguste päevauudiste peale ei tohi hulluks minna. ?Kui raha on jäänud üle paar aastat, siis ei tohi aktsiatesse üldiselt minna. Kui raha on rohkem juba üle paari aasta, siis võib aktsiatesse minna,? õpetab Neivelt.

Ja tuleb veel kord maailma majanduse juurde. ?Väga palju sõltubki börside käitumisest. Ega lõplikku otsust majanduse arengu suhtes ei tee mitte Alan Greenspan. Lõpliku otsuse teeb Ameerika tarbija, kes seda toodet ostab või ei osta või lükkab ostmise edasi. Ameerikas on jämedalt pool elanikkonnast raha börsile investeerinud. Üle-eelmisel aastal tilkus sellele, kel õnnestus kunagi Nasdaqisse või tehnoloogiaaktsiatesse investeerida, iga päev kaks protsenti juurde. Siis läks ta õhtul poodi ja mõtles ? sain natuke rikkamaks, võtan kallima veini, ostan isegi kallimad trussikud. Aga läheb täna poodi ? tahaks osta küll, aga ei saa enam kallimat lubada,? mõistab Neivelt lihtsa ameeriklase hingeelu.

Aga visionäär Neivelti enda tulevik? ?Ma sellest küll ei tea midagi rääkida,? väidab ta. Siiski on ta veendunud, et üle 5-6 aasta ei tohiks tippjuht ametis olla. ?On küll teistsuguseid häid näiteid maailmast, aga trend on selline, et ametiaeg lüheneb veelgi. See, kes on kauem, peab ikka olema väga sünge mees või naine,? ütleb Neivelt.

Mõisa või Tamjärve jälgedes astumist ta eitab. ?Igaühel oma teed. Ma küll ei ole väga selgelt välja öelnud, et ma tahaks poliitikasse minna. Tegemist on ju pealegi ühe tänamatuma ametiga. Kui poliitikutega rääkida või teada neid lähemalt, siis on tegemist väga toredate ja mõistlike inimestega. Aga kui ajalehtedest lugeda, siis on poliitikud ühed kõige hullemad inimesed. Ajakirjandus võiks üldse rõõmsam olla, mitte nii, et poliitikust, täiesti normaalsest inimesest maalitakse pilt kui kurjategijast, lollist ja mis iganes,? kurjustab Neivelt. Mõned poliitikud ikka ongi ju lollid? ?Aga maalitud pilt on silmatorkavalt halvem kui tegelik,? jääb Neivelt kindlaks.

Kergelt hallinevate juustega Neivelt tunnistab, et Hansapanga juhi kohast loobudes oleks tal kindlasti halle juukseid vähem. Ja loomulikult kaalus ta tööettepanekut 1998. aasta sügisel. ?Abikaasaga rääkisin, isaga rääkisin, ise mõtlesin kõvasti. Tol hetkel oli ilmselt kõige raskem aeg Hansapanga ajaloos üldse. Esimesest päevast alates olime teeninud kasumit, siis aga olime esimest korda miinuses. Küsimus oli, kui kaua kriis kestab ja mis mõjud sellel võivad olla. Spekuleeriti devalveerimise peale ja kõik muud jutud käisid. Ja siis veel see ühinemisvalu,? meenutab Neivelt Hansa- ja Hoiupanga ühinemist silmas pidades.

Aga panga on ta mäkke vedanud. ?Ei ole mina tahtnud kunagi karjääri teha. Ma ei ole kunagi unistanud olla panga direktor. Kuni selle ajani, mil öeldi, et järgmisel päeval on vaja ametisse astuda,? ütleb Neivelt. Aga ega ju ometi ei kahetse tollast otsust? ?Ma ei ole selle peale mõelnud.?

_________________________________________________________

Hansapanga juht Indrek Neivelt paistab olevat üks mõjuvõimsamaid inimesi Eestis ning kodukootud vandenõuteooriate järgi suudab tema Hansapank mõjutada riigimehi vaat et iga kell.

Avalikus elus madalat profiili hoidev Neivelt peab mõlemat väidet alusetuks.

Kas siit Liivalaia 12. korruselt alla ja üle linna vaadates tunneb panga peremees end mõjuvõimsana, nagu paljud inimesed arvavad?

No see on tore müüt, on ju.

Kuivõrd suudab Hansapank ja selle juht mõjutada midagi Eesti riigis, otseselt mõjutada mingite otsuste langetamist?

Seda me ükskord arutasime. Aga see on ikkagi mingi tore Liivalaia 12. korruse müüt, et me midagi siin väga juhime. Ma arvan, et Hansapank on näiteks poliitiliselt kõige neutraalsem pank terve Baltikumi peale. Suhted poliitilise maailmaga peaaegu puuduvad. Me peame elama kõikide valitsustega ja kõikide parteidega.

Olete elanud ka, see tähendab ellu olete jäänud ja kuidas veel. Aga kas saab öelda, et mõne valitsuse ajal on suhted olnud natuke komplitseeritumad?

Ei mina seda küll ei ole tähele pannud, et mingeid suuri probleeme on olnud. Kui võib-olla välja jätta vahepealne Hoiupanga erastamine. Huvi pärast võiks ju küsida, kui palju on nähtud Hansapanga töötajaid riigikogu koridorides mingisugust lobi tegemas? Ma arvan, et ei ole ühtegi nähtud. Aga ega neid ei peagi seal koridorides nägema. Me tegeleme oma asjadega.

Üks aeg, mil vähemasti ajakirjanduses oli juttu Hansapanga jõulistest soovidest, oli möödunud kevadel keskpanga presidendi valimiste aegu. Neivelt käis Meri juures, Vensel taganes, Opmann loobus ja nii edasi. Rääkisite siis riigi presidendiga panga presidendist?

See oli nii huvitav kokkusattumus, et ma tõepoolest käisin härra Meri juures rääkimas, kuid puhtalt meie kevadkonverentsist. Aga muidugi keegi ei usu. Mul oli nii naljakas neid järeldusi lugeda. Et Opmann ütles nii, et kui tahad saada keskpanga presidendiks, siis tuleb konsulteerida kolme mehega ? Tamjärv, Mõis ja Neivelt. See on nii loll stoori. Esiteks, Tamjärv on kooliõpetaja, tal ei ole mitte midagi pistmist Eesti pangandusega rohkem kui see, et ta on panga klient ja võtab sularaha välja ja hoiab natuke arvel ka. Mõis on linnapea, tal ei ole ka mitte midagi tegemist pangandusega. Ja ükskõik, kes on Eesti Panga president, Neivelt elab kõikide nendega. Me absoluutselt ei sekku sellesse värki. Keegi ei usu, aga see on tõsi. Küsige nii ? kas sekkusite? Keegi ei saa öelda, et sekkusime.

Küsime nii ? kas te peaministriga või valitsuse tippministritega kohtute regulaarselt?

Ei. Viimati kohtusin härra Laariga siis, kui me käisime esimest korda tutvustamas ?Vaata maailma? projekti. Pärast seda on käinud kogu aeg Parusk. Nii et vist kaks kuud tagasi. Rahandusministri kabinetis käisin ma viimati pangaliidu esindajatega koos kuskil pool aastat tagasi.

_________________________________________________________

Märtsis Äripäeva TOP 100 ettevõtete juhtide seas läbi viidud küsitluse järgi on ülekaalukalt mainekaim ja hinnatuim firmajuht Hansapanga juhatuse esimees Indrek Neivelt, kes juhib ühtlasi ka kõige hinnatumat ettevõtet.

Teisele kohale tuli Tööstuse ja Tööandjate Keskliidu juhatuse esimees Jüri Käo, keda peeti suurepäraseks ettevõtjate huvide esindajaks, kellel on samas olemas mitmekülgne kogemus eri ärivaldkondadest. Kolmanda koha võitis Pakterminali juhatuse esimees Raivo Vare, keda hinnatakse tipptegija ja hea juhina.

Eesti Energia juhti Gunnar Okki peeti eetiliseks juhiks ning Tartu Õlletehase juht Tarmo Noop põlvis tunnustust surnu ellu äratamise ning läbilöönud kaubamärgi loomise eest. TOP 10sse mahtunud transiidifirma E.O.S juhatuse esimees Arnout Dirk Lugtmeijeri puhul aga meeldis just oskus teha äri algselt talle tundmatus keskkonnas ja väga konkurentsitihedal alal.

Lugtmeijeri juhitav firma sai samas kiitust kui kiiresti ja agressiivselt kasvav ettevõte, mis ei lase Pakterminalil loorberitele puhkama jääda.Firma tõusis 8. kohale.

?Hansapank on olnud pikemat aega areneva ja uueneva ettevõtte sümboliks Baltimaades ja miks mitte ka Euroopas,? kõlas üks Hansapanga menu põhjendus.

Eesti Mobiiltelefon on hinnatud kui uute teenuste ja toodete aktiivne turuletooja, kelle levialas on pidevalt kõik. Saku Õlletehas aga promob Eestit rohkem kui mõni teine, on igale Eesti elanikule tuntud ja paljudele toodangu poolest lemmik.

Sajast eduka firma juhist vastas küsitlusele 70.

Indrek Neivelt, Hansapanga juhatuse esimees, 104 punkti

Jüri Käo, Tööstuse ja Tööandjate Keskliidu juhatuse esimees, Eesti Energia ja Tallinna Kaubamaja nõukogu esimees, 27Raivo Vare, Pakterminali juhatuse esimees, 26Gunnar Okk, Eesti Energia juhatuse esimees, 21Urmas Sõõrumaa, Falck Balticsi (ESS) nõukogu esimees, 19Peep Aaviksoo, Eesti Mobiiltelefoni juhatuse esimees, 18Aadu Luukas, Pakterminali nõukogu esimees, 17Tarmo Noop, Tartu Õlletehase juhatuse esimees, 16Allan Martinson, Microlinki juhatuse esimees, 13Arnout Dirk Lugtmeijer, E.O.Si juhatuse esimees, 12

Hansapank 125 punkti

Eesti Mobiiltelefon 38punktiSaku Õlletehas 31 punktiPakterminal 28 punktiNorma 20 punktiPärnu Linavabrik 18 punktiFalck Baltics (ESS) 13 punktiE.O.S 11 punktiEesti Telefon 10 punktiTartu Õlletehas 7 punkti