Ühispanga Elukindlustuse krooniga seotud kindlustuslepingute tootluseks kujunes möödunud aastal 10 ning lisaintress oli seega kuni 6. Turuliider Hansapanga Kindlustus saavutas lisaintressiks 4?4,5 ning kolmandal kohal olev Seesam Elukindlustus 2?2,5.
?Seltsi oodatust paremad majandustulemused võimaldavad klientidele 2000. aasta eest maksta 2,5 võrra kõrgemat intressi kui 1999. aasta eest,? ütles Ühispanga Elukindlustuse juht Indrek Holst. ?Lepingute kogutootlusest 70 moodustus investeeringutelt saadud tulust. Ülejäänud osa lisandus prognoositust väiksematest väljamaksetest ning kulude kokkuhoiust,? lisas ta.
Turuosalt teiseks elukindlustusfirmaks tõusis Ühispanga Elukindlustus möödunud aastal, minnes ette Seesam Elukindlustusest ja kasvatades edumaad Seesami ees käesoleva aasta paari esimese kuuga veelgi.
Kui 2000. aasta lõpu seisuga oli Ühispanga Elukindlustuse turuosa 16,3, siis veebruari lõpuks oli see näitaja 18,7. Liidriks olev Hansapanga Kindlustus on küll sel aastal turuosa kaotanud, kuid juhib siiski ülekaalukalt ligi 54 protsendiga.
Elukindlustuse sõlminud Tallinna Sadama juhatuse esimees Riho Rasmann ütles, et kui mõni kindlustusselts teatab suurte lisaintresside maksmisest, siis see teda ei ärgitaks seltsi vahetama. Samuti poleks kõrgete intresside lubamine ainsaks seltsi valiku kriteeriumiks. ?Selle poolega peres tegeleb mul küll abikaasa, nii et väga täpselt ei oska kommeteerida. Aga abikaasa väitis, et on sõlmitud kõige soodsam pensionikindlustus ja Seesamis,? ütles Rasmann.
?Oli kaks kriteeriumit, mille järgi me valisime ? esiteks olid meil enne juba seal sõlmitud mitmed kindlustuslepingud, näiteks korter. Ja teiseks tundus Seesam tol hetkel oma kõige rahvusvahelisema põhjaga kindlam. Pankadel, mis väga agressiivselt kindlustust müüma asusid, ei pruukinud meie hinnangul olla veel piisavalt kogemust,? selgitas Rasmann.
Tema sõnul võib kõrgete intresside lubamine aidata ehk võita uusi kliente. Kuid kui mõni firma pakub järsku kõrgemat intressi, ei anna see veel alusta arvata, et järgmisel aastal midagi samasugust tuleks. ?Võib ju olla ka puhtalt mingi reklaamitrikiga tegemist,? hoiatas Rasmann.
16 turuosaga Seesam Elukindlustus maksab eelmise aasta tulemuste põhjal klientidele intressi kokku 6. ?Sõltuvalt tootest ? kas kogumine või pensionikindlustus ? on lisaintress vastavalt 2,5 või 2,? ütles Seesam Elukindlustuse juht Taivo Saar.
Erinevalt Hansapanga Kindlustusest on Seesamis kõik lepingud tehtud vaid krooni baasil. ?Meie ei ole mängima hakanud nende kroonide ja markadega. Me oleme ikkagi vaadanud asjale lahtiste silmadega, et mis me siin jamama hakkame. See oleks samasugune hämamine, nagu jutud krooni devalveerimisest, Eesti riigi kukkumisest ja sellest, et venelased tulevad kallale,? rääkis Saar.
Lisaintressideks kokku kulus Hansapanga Kindlustusel 5,3 miljonit krooni. Saare sõnul on Seesamis see summa ligikaudu kaks korda väiksem. Ühispanga Elukindlustuses makstakse lisaintressidena välja 738 500 krooni.
Lisaintress arvutatakse lepingu kogumisosale. Kogumisosa moodustub sissemaksetest, millest on maha arvatud lepingu sõlmimis- ja haldamiskulud ning tasu kindlustuskaitse eest. Lisaintressi määr sõltub kindlustusseltsi majandustulemustest.
?Mida vanem ja suuremate sissemaksetega on olnud leping, seda suurem on ka lisaintressina lepingule jagatav summa,? selgitas Hansapanga Kindlustuse juht Priit Potisepp.
Sel aastal on Hansapanga Kindlustusel kõige suurem summa, mida kliendi lepingusse lisaintressina nüüd juurde makstakse, 26 000 krooni.
Lisaks kolmele suuremale elukindlustusseltsile tegutseb sel alal veel kolm seltsi ? Bico, Sampo ja Nordika - kelle turuosa kokku on turuosaliste andmetele tuginedes veidi enam kui kümmekond protsenti. Jõudsamat tõusu neist on alustanud Sampo Eesti Elukindlustus.
?Eelmist aastat iseloomustab usalduse taastumine kindlustusturu vastu. Kataklüsmid jäid aastasse 1999, nii et eelmine aasta oli taastumine, mida eriti hästi näitas just aasta lõpp,? kinnitas Saar Seesamist.
Seotud lood
Hiljuti miljonäristaatusesse jõudnud investor Rahakratt hoolimata finantsvabadusest priiskama ei kuku – luksusautode kollektsiooni omamise asemel sõidab ta ringi rendiautoga ning seetõttu pole ta ka eriti kursis palju furoori tekitanud automaksuga.