Liikluskahju hüvitamine laieneb

Uue seaduse järgi hüvitatakse näiteks jalakäijatele osaks saanud kahju sõltumata süüst või süütusest, laiendatud on isikukahjude hüvitamist ning kindlustusseltside kanda jäävad liikluses kannatada saanute ravikulud. Lisanduvad ka kindlustuspensionid kannatanuile. Kindlustuslepingud muutuvad tähtajatuks, maksete tasumist on aga võimalik peatada ning kindlustusseltsi vahetada.

Seaduse üks algatajaid, isamaaliitlasest riigikogu liige Jüri Kaver kinnitas, et kui praegune seadus on kindlustusandjakeskne, siis uus seadus sunnib kindlustusseltse tegema rohkem kui täna.

Üldprintsiibi järgi peavad kõik liikluses osalevad sõidukid olema kindlustatud. Kui on teada, et sõidukit kasutatakse pidevalt, saadab kindlustus posti teel kliendile uue poliisi vana poliisi lõppedes, selgitas Kaver. Kui autot ajutiselt ei kasutata, saab lepingu muuta maksevabaks.

?Tasuda tuleb ainult selle aja eest, kui sõidukit tõesti kasutatakse. Kindlustusandjat saab ka vahetada ning mingit sunnismaisust ei teki,? lubas Kaver.

Kuna kindlustusseltside kohustused suurenevad, prognoosivad mitmed asjatundjad tariifide tõusmist. Liikluskindlustuse Fondi oktoobrikuu arvutuste järgi võib tariif tõusta kuni 10 protsenti, Salva Kindlustuse arvutuste järgi veidi enam kui 13 protsenti, pikemas perspektiivis aga isegi 40 protsenti.

Korduvalt katkestatud seaduseelnõu poolt hääletas eile 57 riigikogu liiget, vastu oli 11 ja erapooletuks jäi üks.

Kriitikute väitel on uus seadus suisa põhiseaduse vastane, kuna sisuliselt on tegemist sundkindlustuse ja seega ka sundmaksuga, mida saab põhiseaduse kohaselt kehtestada vaid seadusega.

Sunduslikud tariifid aga paneb nüüd paika Liikluskindlustuse Fond, kuhu kuuluvad kindlustusseltsid.

See omakorda viitavat monopolismile ja konkurentsiseaduse eiramisele.

?Konkurentsiseaduse järgi ei tohi konkureerivad firmad hindades omavahel kokku leppida. Nüüd aga neil kuuel seltsil, mis kuuluvad nõukogusse, ei ole tarvis salaja kokku tulla ega konkurentsiseadust karta. Monopol on loodud kõige ehedamal kujul,? ütles rahvaliitlasest riigikogulane Janno Reiljan. Reiljan uskus, et tariifide tõus tuleb kindlasti 40?50 protsenti.

Rahvaliidu fraktsioon on lubanud seaduse protestida ja küsida hinnangut õiguskantslerilt.