Eesti ootab Euroopa Liidult miljardit krooni

PHARE programm on mõeldud sotsiaalmajanduse arendamiseks, administratiivse suutlikkuse tõstmiseks ja seadusandluse ühtlustamiseks.

Toetuse määramisel arvestab Euroopa Komisjon nii rahvaarvu, SKTd inimese kohta, eelnenud programmide tulemuslikkust kui ka Euroopa Liidu kandidaatriigi edusamme ühinemise ettevalmistamisel.

Eesti kulutab PHARE raha tänavu järgmiselt:

Institutsionaalse ja administratiivse suutlikkuse tugevdamiseks 167,5 mln krooni; näiteks Schengeni konventsiooni rakendamine 26,2 mln krooni, maksuameti suutlikkuse suurendamine 25,7 mln krooni, euroliitumise kiirendamine 23,5 mln krooni.Sotsiaalmajanduse arengu edendamiseks 118,9 mln krooni; näiteks kutsehariduse arendamise programm 23,5 mln krooni, noorte töötute tööhõive programm 15,7 mln krooni.Läänemere piiriäärsete alade koostööprogrammis osalemiseks 47 mln krooni.Eesti osalusmaksu katmiseks Euroopa Ühenduste programmides 43,8 mln krooni.

ISPA on keskkonna- ja tranpsordi infrastruktuuri programm, mis on suunatud suuremate keskkonna- ja transpordiprojektide kaasfinantseerimisele kuni 85 protsendi ulatuses. Soovitavalt on aga projektide finantseerimine suhtega 50/50 protsenti.

Projekti suurus on minimaalselt 78,3 mln krooni. Prioriteetsed projektid on seotud joogivee, heitvee, jäätmekäitluse, õhu saastatuse, raudtee, maantee, sadamate ja lennujaamadega.

Lisaks projektidele antakse toetust ka nende elluviimiseks vajalike teadmiste ja tehnika omandamiseks kuni 100 protsendi ulatuses. ISPA eesmärk on valmistada kandidaatriike ette liikmesriikide ühtekuuluvusfondi raha kasutamiseks.

Eestis kasutatakse ISPA raha aastatel 2000?2001 järgmiste projektide juures:

Ikla-Tallinn-Narva maantee (1. faas): kogumaksumus 295,8 mln krooni, euroraha 220,7 mln krooni;Ikla-Tallinn-Narva maantee (2. faas): kogumaksumus 294,2 mln krooni, euroraha 220,7 mln krooni;Narva reoveepuhastusjaam: kogumaksumus 295,8 mln krooni, euroraha 78,3 mln krooni;Tartu tunnelkollektor: kogumaksumus 120,5 mln krooni, euroraha 86,1 mln krooni;Viljandi veepuhastussüsteem: kogumaksumus 98,6 mln krooni, euroraha 73,6 mln krooni;Tallinna prügila (1. faas): kogumaksumus 95,5 mln krooni, euroraha 72 mln krooni;Tallinna prügila (2. faas): kogumaksumus 104,9 mln krooni, euroraha 78,3 mln krooni;Koidula raudteepiiripunkti ettevalmistus: kogumaksumus 28,2 mln krooni, euroraha 21,1 mln krooni;Pärnu prügila: kogumaksumus 104,9 mln krooni, euroraha 78,3 mln krooniTartu piirkonna prügila: kogumaksumus 136,2 mln krooni, euroraha 78,3 mln krooni;Kirde-Eesti reoveepuhastussüsteem: kogumaksumus 203,5 mln krooni, euroraha 78,3 mln krooni.

SAPARDi raames pidi EL eelmise aasta algusest toetama põllumajandust ja maaelu arendamist. Seni pole ükski kandidaatriik midagi saanud. Programmi käivitamine eeldab riiklike arengukavade koostamist, taotluste hindamis- ja kontrolliametkondade loomist ja kõige selle kinnitamist Euroopa Komisjonis. See on veninud, mistõttu abirahad pole hakanud Brüsselist tulema, kuid möödunud aastaks arvestatud raha on kinnituste kohaselt siiski alles ka käesoleval aastal kasutamiseks.

SAPARDi põhimõtete järgi makstakse toetust kuni 50 protsendi ulatuses investeeringust, millest EL rahastab 75 protsendti ja Eesti riik 25 protsenti. Toetuste maksmise alus on põllumajandusministeeriumis koostatud maaelu arengu kava;

SAPARDI raha kasutatakse Eestis:

põllumajandustootmise investeeringutoetuseks;investeeringud põllumajandussaaduste töötlemiseks ja turustamiseks;investeeringud maapiirkondades alternatiivse majandustegevuse arendamiseks;maapiirkonna infrastruktuuri investeeringutoetus;investeeringutoetus külade renoveerimiseks (alates 2002);tehniline abi (programmide ettevalmistus, järelevalve, teavitamistöö).