Aü taotleb alampalga pidevat kiiret kasvu

?Kuigi Euroopa Liidus on õiglane alampalk 60 protsenti keskmisest palgast, oleme seni taotluses piirdunud paarkümmend protsenti väiksema näitajaga,? ütles läbirääkimistel osalev Eesti Ametiühingute Keskliidu (EAKLi) sotsiaalsekretär Harri Taliga.

Tulevaks aastaks soovib EAKL palga tõusu 250 krooni võrra 1850 kroonini ehk 13,5protsendilist kasvu.

?Protsendid 2005. eelnevatele aastatele tahame välja pakkuda tuleval nädalal,? ütles Taliga.

Taliga sõnul on palgatõusu arutav läbirääkimiste töörühm koos käinud neli korda ning seni on arutlusel olnud, kas rakendada alampalga tõusuks tarbijahinnaindeksi ja sisemajanduse kogutoodangu kasvu arvestavat valemit või konkreetset kasvuprotsenti. ?Praegu tundub, et paremini sobib konkreetne kasvuprotsent,? ütles ta.

Ametiühingud näevad alampalga tõstmiseks ressurssi ümbrikupalga asemel legaalse palga maksmise näol. ?Kui valitsus kinnitab kõrgema alampalga, siis ei jää tööandjal muud üle, kui suuremal määral palka legaliseerida,? ütles Taliga.

Taliga sõnul on riigi sektoris alampalkade osa väike ning ka palgaastmestik ei tohiks takistada riigil kiiremat alampalga tõususüsteemi rakendamast. ?Riigisektoris ei pruugi alampalk uue süsteemiga üldse tõusta, sest näiteks koristaja saab töötada täisaja asemel ka osalise tööajaga,? sõnas Taliga.

Eesti Tööandjate ja Tööstuse Keskliidu tegevdirektori asetäitja Tarmo Kriisi sõnul ei taha tööandjate liit ametiühingutega alampalga uues süsteemis kokku leppida enne, kuni ei ole selge, millised on alampalga tõstmise makromajanduslikud tagajärjed. ?Meie seisukoht on, et kasvab ka tööpuudus. Tellime võib-olla ise hinnangu alampalga tõstmise tagajärgede hindamiseks Eesti Pangalt,? ütles Kriis.

Kriisi sõnul ei erinegi alampalk väljaspool Tallinna ja Harjumaad keskmisest palgast rohkem kui 60%. ?Seega suhtarvu rakendamine ei taga üldse palgatõusu regioonides, kus palk on niigi suhteliselt väike,? ütles Kriis.

Tööandjate keskliit pakkus Kriisi sõnul välja võimaluse kehtestada riiklikult alampalk Tallinnas ja regioonides eraldi, kuid osapoolte arvates oleks selline süsteem tehniliselt keeruline.

?Alampalga kehtestamine tekitaks madala palgaga piirkondades tööandjatel probleeme, sest siis tuleks tõsta ka alampalgast rohkem teenivate töötajate palkasid,? sõnas Kriis. ?Alampalka saavad põhiliselt pensionärid ja madala kvalifikatsiooniga noored, kelle jaoks risk tööd kaotada on alampalga tõstmisel suurim,? lisas ta.

Kriisi sõnul ei ole tööandjate keskliit ka veendunud, et alampalga tõstmine on tõhus vahend ümbrikupalkade kaotamiseks: ?Alampalga tõstmine näiteks 250 krooni võrra ei ole keskmisele ettevõttele ümbrikupalga maksmise lõpetamiseks tõsine argument.?

Eelmisel aastal alampalga tõstmisel kõige häälekamalt protestinud ettevõtte Kreenholm Grupp personalidirektori Kadri Rattassepa sõnul tooks alampalga tõstmine tõenäoliselt kaasa taas töötajate koondamise. ?Meie palgasüsteem on vastavalt ettevõtte ametiühinguga sõlmitud kollektiivlepingule ka tänavu seotud alampalgaga, kuid kui ka tulevaks aastaks see lepinguline seotus kaob, siis on palgaastmed varjatumalt ikkagi alles,? ütles ta. Rattassepa sõnul on siiski eelmisel aastal alamapalga tõusuga kardetud 400 töötaja koondamise asemel tänavu esimese kvartali jooksul koondatud vaid 130 inimest.

Seni kindlat arvutussüsteemi alampalga tõstmiseks kasutatud ei ole, selle asemel on igal sügisel ametiühingud, tööandjate keskliit ja valitsus pidanud alampalga tõusu määra üle pingelisi läbirääkimisi.