• OMX Baltic0,09%271,91
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn0,33%1 732,68
  • OMX Vilnius−0,22%1 064,37
  • S&P 500−0,04%6 037,61
  • DOW 300,04%43 314,24
  • Nasdaq −0,08%20 015,56
  • FTSE 1000,42%8 136,99
  • Nikkei 2251,12%39 568,06
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%103,98
  • OMX Baltic0,09%271,91
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn0,33%1 732,68
  • OMX Vilnius−0,22%1 064,37
  • S&P 500−0,04%6 037,61
  • DOW 300,04%43 314,24
  • Nasdaq −0,08%20 015,56
  • FTSE 1000,42%8 136,99
  • Nikkei 2251,12%39 568,06
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%103,98
  • 17.05.01, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Eesti insenerid valitsevad automaatikat

Ligi 60 inseneri Tallinnas Mustamäel tegutseva JOT Eesti OÜ 215 töötajast tegeleb tööstuslike automaatliinide ja robotite väljatöötamisega, lahendused müüakse kas valmistoodangu või oskusteabena valdavalt ekspordiks Euroopasse ja Põhjamaadesse ning Ameerikasse ja Kagu-Aasiasse.
Seni viies riigis tootmisüksusi omava Soome päritolu kontserni JOT Automation (JOT= Just-On-Time, e.k: just õigel ajal) Eesti tütarettevõtte kliendid on telekommunikatsiooni vallas teiste hulgas Nokia, Ericsson, Motorola ja Alcatel, infotehnoloogia valdkonnas IBM ja Hewlett-Packard, autoelektroonika tootjate seas Hella, Valeo, Siemens ja Chrysler Automotive. Lepingulised kliendid on ka Elcoteq ja Flextronics.
Ettevõtte presidendi Pekka Törmikoski sõnul valmistab JOT seadmed nii, et nende ?hinge? ehk 20% kasutusspetsiifilise osa väljavahetamisega saadakse täiesti uus seade.
Sel aastal esmakordselt tehnoloogia arendaja aastatiitli välja andnud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) tehnoloogiagentuuri direktori Alar Kolgi sõnul ongi üks JOT Eesti tugevusi see, et ettevõtte suudab oma väljatöötatud seadmeid moodulpõhimõttel ehk osade kaupa välja vahetades uuendada ning klientide erihuve rahuldada. Orienteeritus erinevate klientide vajadustele annab ettevõttele kindlust võimaliku ühe valdkonna turulanguse vastu.
2000. aasta parima välisinvestori selgitanud komisjonis osalenud Tartu Ülikooli rahvusvahelise ettevõtluse õppetooli juhataja Urmas Varblase sõnul ei olnud kriteeriumiks üksnes välisinvesteeringu suurus, vaid selle kvaliteet. Hindamiskriteeriumidena käsitleti näiteks veel ka toodete lisandväärtuse kasvu, ekspordi kasvu ja investeeringu suurust arendustegevusse. ?JOTi puhul oli erinevate institutsioonide esindajatest ja ettevõtjatest koosneva komisjoni otsus üsna üksmeelne, sest nende tootmine on tehnoloogiliselt hoopis kõrgemal tasemel kui näiteks Elcoteqil,? ütleb Varblane.
JOT Eesti peab oma tootmise laiendamise asemel olulisemaks allhankevõrgu arendamist iga valdkonna parimate tootmisettevõtete baasil. Kui varem tellis JOT Eesti 130?140 Eesti ja teiste Balti riikide ettevõttelt allhanget otse, siis nüüd on Eestis piirkonniti kaks ja Lätis üks peamine allhankija, kes omakorda jagab tellimused edasi. JOT Eestil on kõigi allhanketegijate valikul otsustusõigus.
Laienevad turud nõuavad ka rohkem kvalifitseeritud tööjõudu. ?Meie jaoks on see probleem suurem kui lihtsamat tööjõudu vajavatel ettevõtetel. Ka Tallinna Tehnikaülikool annab tudengitele ainult 60% haridusest, mida meil on vaja. Küsimus ei ole ainult meie ettevõtte spetsiifikas, vaid selles, et tootearendaja-insener vajab terviklikumat pilti tehnika ja selle turustamisvõimaluste kohta,? ütleb JOT Eesti asepresident Aivar Elbrecht.
Praegu valmistab ettevõte oma töötajaid ette pool aastat kuni aasta. Kauem töötanud spetsialistid on pärit võrreldes nõukogude ajaga tootmist vähendanud Dvigatelist, Salvost (HTM Sport), Normast ja teistest ettevõtetest.
Välisinvestor 2000 valiti välja 82 ankeedi täitnud ettevõtte hulgast, tehnoloogia parim arendaja 103 ettevõtte hulgast.
JOT Eesti pälvis ka eelmisel aastal välisinvesteeringute agentuurilt auhinna toodangu innovatiivsuse eest.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 21.12.24, 16:39
Hea eeskuju: kaitsevägi hävitas eelmise digikoristuse käigus ca 40 terabaiti digiprügi
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele