Seadus kindlustab postimonopoli

Riigikogus teisel lugemisel oleva postiseaduse kohaselt peavad ettevõtted, kes soovivad osutada kirjakande- ja pakisaatmisteenust, erinevalt praegusest taotlema litsentsi ning selle saamiseks osutama teenust terves Eestis ja riigi peale kujuneva keskmise hinnaga. Konkurentidel jääb võimalus osta ka Eesti Posti vahendusteenust.

Seaduse ühe väljatöötaja, teede- ja sideministeeriumi sideosakonna juhataja kohusetäitja ja Eesti Posti nõukogu liikme Edvard Saarma sõnul on tõenäoline, et praegused Eesti Posti põhiteenuse konkurendid ei suuda uue seaduse kehtimahakkamisel turule jääda. Tema sõnul likvideeritakse seadusega olukord, kus umbes kümme firmat osutab odavamat kojukandeteenust vaid tulu andvates suuremates linnades ning tunduvalt kulukam maakojukanne jäetakse Eesti Posti teha.

Küsitluse tulemusel on aga suuremad kliendid, nagu Eesti Energia, Eesti Gaas või Hansapank, suutnud oma klientideks teha hoopis Eesti Post ja tema tütarettevõtted. Enamusaktsiatega Eesti Postile kuuluva arvete trüki- ja postitamisfirma ASi Elektronpost suuremateks klientideks on näiteks Eesti Telefon, Hansapank, Eesti Mobiiltelefon ja Sampo Kindlustus.

ASi Eesti Energia arveldusosakonna juhataja Mare Tammisto sõnul sõlmiti eelmise aasta septembris Eesti Postiga soodusleping, millega Eesti Energia kohustub andma soodustuse saamiseks kogu oma lihtkorrespondentsi Eesti Posti teenindada. ?Varem teenindasid meid OÜ Kirilind ja Rapos (praeguseks tegevuse lõpetanud Rahva Postiteenuse AS), kuid Eesti Posti pakkumine oli soodsam,? ütles Tammisto. Eesti Energia väljastab posti kaudu kuus ligi 180 000 arvet, pluss muud saadetised.

60 oma postiljoniga OÜ Kirilind tellimuste osakonna juhataja Ülle Tiido sõnul suudab ettevõte toimetada kirju praegu Tallinna klientidele keskmiselt hinnaga 2,30 krooni. ?Samas võtab minu teada Eesti Post reklaamisaadetise eest isegi vaid 1,30 krooni ning kui meil on käibemaks, siis neil seda pole,? ütles Tiido.

Eesti Posti ökonoomika- ja raamatupidamisosakonna juhataja Tea Matsoni sõnul on Eesti Postil hinnakiri küll nii kirjade kui adressaadiga reklaami kohta, kuid igale kliendile on võimalik pakkuda individuaalset hinda. ?Teede- ja sideministeerium on andnud hinnakirjade kinnitamise õiguse Eesti Posti peadirektorile, nõusoleku hindadele annab ettevõtte nõukogu,? ütles Matson. Eesti Posti kuueliikmelisse nõukokku kuuluvad teede- ja sideministeeriumi ametnikud Edvard Saarma ja Ants Litvinov.

Eesti Posti vahendusteenust kasutava ja seetõttu tundmatuks jääda soovinud teise postifirma juhi sõnul süüakse seni odavamat teenust pakkunud postiteenuse firmad välja hinnavahe kadumisega. ?Kui näiteks Rapos küsis kirja kohale toimetamise eest 1?1,50 krooni vähem kui Eesti Post, siis seaduse nõudel tõuseb alternatiivsete teenusepakkujate hind niipalju, et klientidel pole enam vahet, kas tellida teenust Eesti Postilt või kelleltki teiselt,? ütles firmajuht.

Seni 100% riigile kuuluva ASi Eesti Post peadirektori Tarmo-Jaan Tõeleidi kujuneb keskmiseks lihtkirja saatmise hinnaks 4,40 krooni, linnades on hind 2 ja maal 16 krooni. ?Juhul kui teised postioperaatorid võtavad linnakliendid omale, siis peame subsideerima kirja- ja pakisaatmist oma teiste teenuste arvel,? ütles ta.

Kuigi Eesti Post teenis Tea Matsoni sõnul eelmisel aastal kokku 26,5 miljonit krooni kasumit, oli kirja- ja pakisaatmisteenus umbes 10 miljoni krooniga kahjumis. Kirja- ja pakisaatmisteenus ehk postiseaduse reguleerimisala annab 40% Eesti Posti käibest.