Teisipäeval Tallinnas peetud foorumi Keskkonnakonverents 2001 ühe korraldaja, ASi Keskkonnaehitus juhataja Indrek Pappeli sõnul on lootust seoses Eesti kohustustega Euroopa Liidu tingimuste täitmiseks looduskaitseobjektide rajamisele orienteerunud ettevõtetel senisest olulisest enam tööd saada.
?Kui praegu on riigi ja välisraha toel tehtud keskkonnainvesteeringute maht olnud aastas 400-500 miljonit krooni, siis juba järgmistel aastatel tõuseb maht miljardi kroonini aastas,? ütles Pappel.
Eestis tegeleb looduskaitserajatisi ehitamisega näiteks veel AS Skanska EMV, OÜ Eesti Ehitus ja YIT Universaalteenuse AS, sellele valdkonnale on keskendunud projekteerimisfirma AS Entec. Soome Lemminkäinen on Pappeli väitel liikunud nüüd rohkem Läti turule. Riigi ja välisabi raha eest tehtavate tööde puhul konkureerivad ettevõtted omavahel riigihankekonkurssidel.
ASile Keskkonnaehitus on seni põhiliselt tööd andnud omavalitsuste reoveepuhastite ja jäätmehoidlate ehitamine. ?Projekteerijatele ja ehitajale teeb need objektid huvipakkuvaks just riigi ja välisabi kasutamisvõimalus, sest kohalikud omavalitsused ei jaksaks oma tarbijate arvel sellise mahuga investeeringuid teha,? ütles Pappel.
Eurodirektiivide täitmise raames kavatsetakse keskkonnaministeeriumi kava kohaselt investeerida 16 jäätmeprojekti, millest osa on vanade prügilate sulgemine, osa uute ehitamine. Nõuetekohaseid reoveepuhasteid on kavas ehitada 23, samuti tuleb investeerida vee-ja kanalisatsioonivõrkudesse.
Kokku peab Eesti avalik ja erasektor investeerima eurodirektiivide täitmiseks keskkonnarajatistesse astronoomilised 21,3 miljardit krooni.
Seotud lood
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.