Tööandjad ei pea õigeks üle riigi võrdset alampalka maakondlikult väga erineva keskmise palga suhtes.
Ametiühingute keskliidu (EAKLi) sotsiaalsekretäri Harri Taliga sõnul on Eesti piisavalt väike selleks, et palgamiinimum võiks olla kõikjal võrdne. ?Juhul kui regionaalset tasemeerinevust arvestada, siis alampalk võiks meie arvates tõusta 60 protsendini madalaimast maakondlikust keskmisest palgast,? ütles Taliga.
Tööandjate keskliit on tema sõnul seisukohal, et riigi alampalk ei tohi tõusta üle 50% madalaimast maakondlikust keskmisest palgast.
Eelmise aasta keskmine palk oli Tallinnas 5597 krooni, kuid Võrumaal 3159 ja Viljandimaal 3171 krooni.
Selle aasta esimeses kvartalis oli Eesti keskmine palk 5098 krooni, millest 40% alampalk oleks 2039 krooni. Praegu on alampalga suuruseks kehtestatud 1600 krooni.
40protsendiline alampalk riigi keskmisest palgast on Taliga sõnul rahvusvaheliselt määratletud miinimum, õiglaseks peetakse alampalka 60% riigi keskmisest palgast.
Järgmiseks kolmepoolsete läbirääkimiste vooru ajaks määrati 21. juuni, mil loodetakse taas alampalga tõstmise põhimõtted allkirjastada. ?Valitsus on lubanud, et kui tööandajad ja ametiühingud jõuavad kokkuleppele, siis valitsus kirjutab samuti kokkuleppele alla,? sõnas Taliga.
Nii tööandjad kui ka Äripäev on varem avaldanud arvamust, et alampalga kasvu kinnistamise tulemusel ei vähene ümbrikupalkade maksmine, vaid tekib rohkem töötuna registreeritud tööjõudu. Samuti lööb riiklikult kehtestatud alampalk segi palgahierarhia ning suurenenud palgakuludega ettevõtete konkurentsivõime väheneb.
Seotud lood
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.