Eesti on valmis muutma Läti peatatud maksulepingut

Rahandusministri nõuniku Madis Mülleri sõnul valmistuvad Eesti ja Läti rahandusministrid kohtumiseks, kus Eesti soovib arutada kahe riigi vahelist topeltmaksustamise vältimise lepingut, mille Läti peatatuks kuulutas.

Eestis on maksuametite andmetel võtnud pisut üle 60 ettevõtte tõendi selle kohta, et tegutseb Lätis, kuid makse maksab Eestis, lõviosas on need Tallinna firmad. Maksuamet ei tohi pressiesindaja Koit Luusi sõnul nende ettevõtete nimesid avalikustada.

Valdavalt on Eesti päritolu kapitaliga ettevõtted end registreerinud Läti maksuametis ning maksvad makse sealsete seaduste kohaselt, samuti ka siis, kui Eestis registreerituna omatakse Lätis püsivat tegevuskohta. Eri valdkondade ettevõtete, nagu Merko, Rakvere Lihakombinaat, Microlink ja Baltika, juhid ütlesid, et Läti plaanitav maksumuudatus ei muuda ettevõtte jaoks midagi.

Madis Mülleri sõnul kaalub Eesti rahandusministeerium võimalust pakkuda Läti rahandusministeeriumile maksutüli lahendamist sel moel, et Eesti ja Läti sõlmivad samasuguse topeltmaksustamise vältimise lepingu, nagu on Eestil teiste riikidega. Kui Balti riikide vahel on suurema koostöö nimel sõlmitud suhteliselt liberaalsed maksuvabastusmeetodiga lepingud, siis teiste riikidega on Eestil rangem krediidimeetodil leping.

Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna juhataja Lemmi Oro sõnul muudab selline uuendus olukorda Lätis püsiva tegevuskohata tegutsevate Eestis registreeritud ettevõte jaoks, mis peaksid hakkama maksma makse tuluallikariigis sealsete seaduste kohaselt ehk 25% kogu kasumilt. Sama kehtib ka Eestis registreeritud Läti ettevõtete jaoks. Senise lepingu kohaselt pääsesid sellised ettevõtted tulumaksust, kuna Eestis maksustatakse tulumaksuga vaid ettevõttest välja võetud dividende.

Mülleri sõnul püüab Läti oma maksustamismuutuse avaldusega võib-olla hakata vältima olukorda, kus ettevõtted toovad kasumi maksustamise vältimiseks Eestisse.

Lemmi Oro sõnul aga jälgib Läti pingsamalt kui Eesti oma pinnal tegutsevate ettevõtete kasumi väljaviimist. ?Lätil on seadustes klausel alakapitalisatsiooni kohta, mistõttu peab nende ettevõtetel olema kindel suhe aktsiakapitali ja laenukohustuste vahel. Kasumi väljaviimiseks saavad ettevõtted muidu kasutada võimalust, et emafirma ei investeeri nendesse mitte aktsiakapitali kaudu, vaid laenuna, mille intressid kantakse kuludesse,? rääkis Oro.

Kui Eestis kasumlike ettevõtete Läti tütarettevõtted on kahjumis, siis Oro sõnul on see esimese kolme tegevusaasta jooksul ka loomulik investeeringute ja turule sisseelamise tõttu.

Mülleri sõnul ilmneb ettevõtete kohesest tulumaksust vabastamise efekt tõenäoliselt mitme aasta pärast, kuid juba on statistika näidanud, et ettevõtete investeeringud põhivarasse ja reinvesteeritud kasumi osa on suurenenud.

?Eriti on uus tulumaksustamine kasulik väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele, sest neil on laenukapitali saamine investeeringuteks raskem,? ütles Müller.

Eesti selgitas ettevõtete tulumaksustamise põhimõtteid aasta algul ka Skandinaaviamaadele. ?Lätiga sarnaseid kriitilisi küsimusi on tõstatanud Leedu ja Soome, kuid topeltmaksustamise vältimise lepingu katkestamise kohta pole teised riigid kirju saatnud. Vana tulumaksuseaduse taastamise mõtteid meil küll ei liigu,? ütles Müller.

Eesti välisministeerium ei ole seni saanud Lätilt nooti, milleta lepingut peatada ei saa. Pärast korrakohast teavitamist peaksid järgnema riikidevahelised ametlikud kõnelused ja seejärel tuleks lepingu muutmisest kuus kuud ette teatada.

Praeguseks on rahandusministeerium saanud Läti rahandusministeeriumilt kirja, et seoses lepingu osalise peatamisega peavad hiljemalt järgmise aasta algusest Lätis tegutsevad Eesti residentidest juriidilised isikud maksma tulumaksu sealsete seaduste järgi.

___________________________________________

04.06.2001 Suurematest Eesti ettevõtetest läheb Läti maksurünnak mööda

16.02.2001 Tulumaksuvabastus annab tagasilöögi