• OMX Baltic−0,45%271,67
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn−0,44%1 726,94
  • OMX Vilnius0,28%1 066,75
  • S&P 5001,09%5 930,85
  • DOW 301,18%42 840,26
  • Nasdaq 1,03%19 572,6
  • FTSE 100−0,26%8 084,61
  • Nikkei 225−0,29%38 701,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%107,41
  • OMX Baltic−0,45%271,67
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn−0,44%1 726,94
  • OMX Vilnius0,28%1 066,75
  • S&P 5001,09%5 930,85
  • DOW 301,18%42 840,26
  • Nasdaq 1,03%19 572,6
  • FTSE 100−0,26%8 084,61
  • Nikkei 225−0,29%38 701,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%107,41
  • 27.06.01, 14:42
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Krediidipank kaalub Äripäeva kohtusse kaebamist

Krediidipank teatas, et kaalub neljas artiklis panga kohta vale avaldamise eest Äripäeva kohtusse kaebamist oma maine kahjustamise eest. Järgneb pressiteade.
Eesti Krediidipank lükkab ümber Äripäevas (27.06.01) avaldatud info seoses AS Ceosili pankrotiprotsessiga. Esiteks ostis Krediidipank Hansapangalt 21.jaanuaril 1999 nõudeloovutamise lepinguga nõude, mille suurus oli 6,863 883 krooni(mitte 26 miljonit nagu kirjutas Äripäev). Krediidipank ostis nõude eesmärgiga säilitada tehase terviklikkus ja töökohad ning aidata leida investoreid. AS Ceosili põhitoodang on pesuainetes fosforit asendav loodussõbralik tseoliit. Enamikus Euroopas maades on fosfori kasutamine pesuainetes keelatud.
Arvestades nõude riskantsust tasus Krediidipank selle eest kokkuleppel Hansapangaga tunduvalt väiksema summa. Panga riskinõuete täitmise eesmärgil müüdi nõue edasi Rein Otsasonile, kes tasus selle eest 4,1 miljonit krooni ning kohustus saadaolevatest viivistest ja intressidest ? juhul kui need laekuvad ? tasuma pangale veel 86%. Tegelikult makstakse pankrotiprotsessi lõppemisel Rein Otsasonile tagasi 3,6 miljonit krooni.
Krediidipank juhib tähelepanu sellele, et Äripäevas on Inno Tähismaa sulest järjestikku ilmunud neli artiklit sisuliselt valede seisukohtade ning faktivigadega, mis kahjustavad Eesti Krediidipanga mainet. 20. juuni artiklis ajas ajakirjanik segi möödunud aasta laenude allahindluse varasemate aastate provisjonide kogumahuga, mille tõttu tehti 2000.a. allahindlusi mitte 36 miljonit nagu artiklis kirjutatud, vaid kaks korda vähem. Ajakirjanik ei saanud aru ka Avalikust Aruandest, väites et oleme USA-sse laenanud kokku 126 miljonit krooni. Selles summas aga sisalduvad meie korrespondentkontode jäägid. Ka Indrek Neiveldi lause, et IT ponnistused on mõttetud, osutus valeks.
Äripäeva väide (26.06.01), et Ceosil toob Krediidipangale 3 miljonit krooni kahjumit kuus on otsene vale, sest tehase rendile andnud AS Seikanteri tootmistegevust ei ole Krediidipank kunagi finantseerinud ega kavatse seda ka edaspidi teha. AS Seikanter on oma tegevust finantseerinud muudest allikatest ja tehase tööga seotud finantsriske ei kanna Eesti Krediidipank. Sellest informeeris Krediidipank ka Inno Tähismaad päev enne artikli avaldamist. Ometi otsustas autor avaldada valeinformatsiooni. Artiklis on lisaks mainitule majanduslikke lapsusi, mille järgi puudujääv kasum(kahjum) võrduks müügikäibega ehk saavutamata käibega.
Pank saatis Äripäevale märgukirja tema mainet kahjustavate valede kohta ja soovis
õiendi avaldamist. Kahjuks Äripäev ei ole seda tänaseni teinud. Pank kaalub Äripäeva kohtusse kaebamist panga maine kahjustamise eest.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 10.12.24, 12:39
Riigi IT-majad ohustavad sektori ekspordivõimet
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele