Sigaretid kallinevad

Euroopa Liidu seadustele lähendatud tubakaaktsiisi seaduse kohaselt kirjutab tubakatoodete importija maksumärkidele maksimaalse rakendatava jaehinna. Sellest kõrgema hinnaga suitsumüüjale näeb seadus ette trahvi 5000?40 000 kroonini.

Rahandusministeeriumi koostatud seaduse seletuskirja kohaselt tõuseb tubakatoodete hind keskmiselt 7%.

Rakenduva valemiga kasvab näiteks 20 krooni maksva Marlboro hind 1.70, 11 krooni maksev Priima odavneb aktsiisi tõttu 20 senti.

Senise eri suitsumarkidele määratud võrdse 5,5kroonise aktsiisimäära asemel hakkab nüüd kehtima 3kroonine fikseeritud määr ja toote hinnast sõltuv 21protsendiline lisa.

Praegu müüvad meelelahutus- ja toitlustusasutused sigarette tavapoodidest vähemalt kaks korda kõrgema hinnaga. Et tavapoodide ja kioskite sigarettide läbimüük on kõrtside omast tunduvalt suurem, siis määravad importijad maksimaalse hinna tavapoodide hinna järgi ning kõrtside suitsude hind langeb poehinna tasemele.

Tallinna Club Hollywoodi üks juhtidest Priit Rebane peab võimalikuks, et klubi loobub üldse poole võrra odavnevate sigarettide müügist. ?Käive võib ju kasvada, kuid ilma kasumita ei ole sel tegevusel enam mõtet. On üldse kummaline, et seadusega dikteeritakse ettevõtjatele hindu ? see paistab juba kommunistliku plaanimajanduse moodi,? sõnas Rebane.

Tallinnas asuva pubi Seiklusjutte Maalt & Merelt üks omanikest Martin Viljasaar ütles, et madalama hinnaga sigarette müüa ei ole kasulik ning pubis säilitatakse üksnes paari margi ostuvõimalus.

Eesti suurima turuosaga tubakatoodete importija Tobaccoland Eesti ASi peadirektori Jaak Uusi sõnul suureneb nõudlus vanade maksumärkidega vaba hinnaga sigarettide järele järsemalt juuli keskpaigas, kui uute märkidega suitsud on võrdluseks müügile jõudnud. ?Ka kõrtsid hakkavad neid rohkem kokku ostma,? hindas Uus.

Tolliameti andmetel on viimastel kuudel vanade maksumärkidega sigarettide import kasvanud 15?30%.

Tubakatoodete importija House of Prince Eesti ASi müügijuhi Margus Venelaine sõnul jääb importija otsustada aktsiisimärkidele trükitav maksimaalne jaehind. ?Põhikunst on hoida jaemüüja kasumimarginaali nii madalal kui võimalik ning piisavalt nii kõrgel, et jaemüüjate huvi säiliks,? ütles Venelaine.

Venelaine sõnul oleks tubakamüüjad olnud huvitatud, et vanade maksumärkidega sigarettide müügivõimalus oleks säilinud pikemaks ajaks kui selle aasta lõpuni. ?Tubaka müügiprotsess, eriti eksklusiivsemate ja kallimate toodete puhul, lihtsalt on pikem kui pool aastat. Seetõttu võib must turg kehtetuks muutuvate märkidega sigarette hakata aasta lõpus väga odavalt kokku ostma,? märkis Venelaine.

Tubakamüüjate hinnangul võib uue aktsiisiga seoses läbimüük lühiajaliselt kahaneda, kuid hiljem see taastub. Tarbijad võivad minna üle odavamatele markidele.

Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna juhataja asetäitja Marek Uusküla sõnul lähtub uus aktsiisiseadus Euroopa Liidu skeemist, kuid tubakaaktsiis ei tohiks seal olla alla 57% hinnast. Eestis tõuseb maks 40%ni ning paari aasta jooksul seda tõsta ei plaanita. Eesti taotleb tubakaaktsiisi ühtlustamiseks ELilt üleminekuaega 2010. aastani.

Tolliameti andmetel on sel aastal aktsiisi laekumine kasvanud 38%. Eelmisel aastal suutis riik plaanitud aktsiisist kätte saada 72%.

Uusküla sõnul ei ole ette näha, et fikseeritud hind peale tubakatoodete veel mõnele kaubale kehtestataks. ?Maksumärgid on ka alkohoolsete jookide pudelitel, kuid ka Euroopa Liidus ei ole alkoholile kehtestatud fikseeritud hinda,? ütles ta.

Erineva hinnaklassi ja turuhuvidega tubakatoodete esindused Eestis põhjendasid risti vastupidi aktsiisisüsteemi muutmist, rahandusminister Siim Kallas leidis kuldse kesktee.

Austria Tabak, mis kaupleb peamiselt odavamate sigarettidega, muu hulgas Priimaga, põhjendas vajadust kehtestada väike fikseeritud ja suurem hinnast sõltuv aktsiisimäär. Sel juhul muutuks odavamate ja kallimate sigarettide hinnavahe suuremaks ning odavamate markide salakauba osa tõenäoliselt väheneks.

Konkurent Philip Morris, mis kaupleb peamiselt kallimate markidega, sealhulgas Marlboroga, soovis seevastu suurt võrdselt fikseeritud ja väikest muutuvat aktsiisi, mispuhul väheneks nende hinnangul kallimate markide salakauba hulk.

Rahandusminister Siim Kallas ütles riigikogu ees esinedes, et rahandusministeerium pani aktsiisimäärad pakututest enam-vähem keskele.

?Rahvusvaheline Valuutafond toob oma ettekandes välja argumendi, et riikides, kus fikseeritud osa on suurem ja muutuv osa väiksem, on vähem salakaubandust. Vastupidi meie ettekujutusele ei põhjusta odavate sigarettide hinna alandamine fikseeritud osa alandamise kaudu mitte salakaubanduse vähenemist, vaid kasvu. Samas ütlesid nad, et Euroopas näiteks on laiuskraad, millest allpool ei ole võimalik salatubakaga üldse võidelda, sõltumata aktsiisidest,? märkis Kallas.

Sigaretiimportijad peavad salasigarettide turuosaks Eestis 25-30%.