Harju tänava rahvaküsitluse kalliks ajanud uudne tarkvara võib kasutult seisma jääda, kuna edasiste rahvaküsitluste suhtes puudub tegevuskava.
Harju tänava haljastamise või täisehitamise küsimuses sel nädalavahetusel läbi viidud rahvaküsitluse eelarve oli 363 100 krooni, millest suure osa moodustas internetipõhise kontrollsüsteemi juurutamine.
Linnavalitsuse rahvaküsitluse büroo juhi Liina Kilemiti selgituse kohaselt võimaldas uudne küsitlussüsteem jooksvalt jälgida, kas hääletama tulnu on Tallinna kodanik, kas ta on ikka 18-aastane ja kas ta pole mõnes teises hääletuspunktis juba hääletanud.
?Seega on küsitluste korraldamine edaspidi odavam, kuna tarkvara on meil juba olemas,? sõnas Kilemit. Samas ei osanud ta täpsemalt prognoosida, kui palju odavamaks edaspidised rahvaküsitlused kujunevad.
Kuu aja eest linnavalitsuse alluvusse moodustatud kahe töötajaga rahvaküsitluste bürool puudub aga edasiste küsitluste suhtes selgus. Abilinnapea Toomas Vitsut ütles, et büroo on pigem küsitluste tehniline läbiviija ? kas, millal ja mis küsimuses järgmine küsitlus korraldatakse jääb ikka poliitikute otsustada. Edaspidiste küsitluste läbiviimist pole linnavalitsus Vitsuti sõnul seni arutanud.
Harju tänava lõplik saatus selgub abilinnapea Vitsuti hinnangul septembris.
Seotud lood
Rahvusvahelise veebipõhise maaklerfirma Freedom24 analüütikud on välja selgitanud kümme ettevõtet, mille börsile minek (IPO) saab olema alanud aastal finantsmaastiku keskmes. Nende seas on nii tehisintellekti uuendajaid, digitaalse turvalisuse liidreid kui ka kiirmoehiiglasi, lisaks ettevõtteid, mis püüavad positsioneerida ennast mõnedes võtmekategooriates ja meelitada ligi kõige tähelepanelikumaid investoreid.