Seoses BREMi võlgadega Tallinna Kütte ees võttis soojusetootja kinnisvarahaldajalt üle 17 200 klienti ja alustas neile otse arvete esitamist. Esimesed arved esitas Tallinna Küte otse lõpptarbijale 20. märtsil. Jaanuaris-veebruaris tarbitud sooja eest esitas Tallinna Kütte ebatäpseid arveid seitsmele hoonele 400 000 krooni eest. Hiljem need arved annulleeriti ja esitati uued arved.
Üldse saatis Tallinna Küte jaanuarist juunini otse lõpptarbijatele 40 miljoni krooni eest arveid.
?Ebatäpse arve saanud kliendid on tänaseks saanud õige arve,? kinnitas Tallinna Kütte juhatuse esimees Kristjan Rahu. Samas tõdes ta, et kui klient ei andnud arvel olevatest vigadest soojatootjale teada, siis võis ka järgmise kuu arve ebatäpne olla.
Ebatäpsused soojaarvetes, mille Tallinna Küte ülevõetud klientidele esitas, tulenesid andmete puudumisest tarbitud sooja kohta. Rahu selgituse järgi tulenesid ebatäpsused sellest, et hoonetes puudus soojusmõõtja, see oli rikkis või ei esitanud tarbijad soojusmõõtja näitusid.
?Kogu maja summa oli õige, ebatäpsusi võis olla vaid selle summa korterite vahel jaotamises,? selgitas Rahu.
Sedasi võis juhtuda, et Tallinna Küttelt laekunud arve ületas mitmekordselt tegelikult tarbitud sooja maksumuse. Aadressidel Raua 24 ja Vase 4 asunud majade arve läks jagamisse vaid Vase 4 elanike vahel ning Raua 24 elanikud said ekslikult nullarved.
Seoses ebatäpsete arvetega esitas tarbijakaitseametisse kirjaliku avalduse kümme Tallinna Kütte klienti. ?Suulisi nõuküsimisi ja telefoni teel pöördumisi oli palju, seetõttu oli teema ka aktuaalne,? märkis tarbijakaitseameti pressiesindaja Kristina Vaksmaa.
Hoolimata segadustest on Tallinna Küttel õnnestunud vähendada kinnisvarahaldusfirma BREM endiste klientide võlgnevust 7,6 miljoni kroonini. Klientide ülevõtmise hetkel võlgnesid soojatarbijad Tallinna Küttele BREMi vahendusel 38 miljonit krooni ? soojuse eest 36 ja teenustasude eest kaks miljonit krooni.
Tallinna Kütte kommunikatsioonijuhi Elen Miti sõnul on lõpptarbijate maksedistsipliin tegelikult parem, kui BREM seda soojatootjale varem väitis.
Seotud lood
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”