Jooksevkonto puudujäägi vähendamiseks on kindlasti lihtsaim viis tarbimise (importkaupade) vähendamine, mille on ka Eesti Pank kuulutanud oma prioriteediks. Eluasemelaenu tingimuste karmistamine pole impordiga kuigi palju seotud, kuna valdavas osas toetab kiirelt arenev kinnisvara- ja ehitusturg nõudlust kohalike ehitusmaterjalide ja tööjõu järele, aidates nii kaasa majanduse üldisele arengule.
Kas Eesti Pank soovib piirata tarbimist või hoopis investeerimist? Isegi ajakirjanike otsesed küsimused Vahur Kraftile on jäänud sisulise vastuseta (vt 13.09.2002 ÄP lk 3). Kuivõrd kavandatavad sanktsioonid (omafinantseerimismäära suurendamine) puudutavad valdavalt kinnisvara soetamist, tuleb seda käsitleda kui investeeringute (raha paigutamist kinnisvarasse) vähendamise taotlust. Kinnisvara soetamine või renoveerimine on säästmine tarbimise arvel, tulgu vajalikud vahendid laenudest või otse säästudest. Kas investeeringute ja säästmise kasvu aeglustumine toetab Eesti jätkusuutlikku majandusarengut? Julgen selles kahelda.
Osaliselt on arusaadav keskpanga mure elanikkonna laenukoormuse liigkiire kasvu pärast. Samas ei toeta seda muret statistilised näitajad. Emori uuringu põhjal oli möödunud aastal Eesti leibkondadest eluasemelaenuga kinnisvara soetanud vaid 12?13. Näiteks Rootsis on sama näitaja ligi 90. Seega jagub kasvupotentsiaali veel paljudeks aastateks.
Argumendiks on olnud ka intresside võimalik tõus, mis võiks paljudele laenajatele muuta võetud eluasemelaenud esialgsest kallimaks, põhjustades nii tagasimakseprobleeme. Valdavalt väljastatakse eluasemelaenud Euribori baasil ? panga riskimarginaal fikseeritakse ning lõplik intress jääb sõltuvusse Euriborist. Keskmise laenusumma (300 000 krooni) ja laenuperioodi (10 aastat) juures tähendaks isegi 50 suurune Euribori kasv (jõudmine umbes 5 tasemele, mis on lähiaastatel suhteliselt ebareaalne) tagasimakse kerkimist 3500 kroonilt 3750 kroonini kuus. Laenumakse suurenemine oleks 250 krooni kuus. Arvestades seejuures elanikkonna stabiilset, umbes 10-list sissetulekute kasvu aastas, intressi mõju vähenemist laenuperioodi lõpptähtaja lähenedes ning tulumaksu tagastuse intressikasvu vähendavat mõju, pole elanikkonna maksejõuetuks muutumise kartus millegagi põhjendatav. Tänased laenusaajad võtavad kas teadlikult või enese teadmata tuleviku ees äärmiselt madalaid riske.
Eesti Panga suunavatest meetmetest olulisem on kommertspankade edasine tegevus. Vastu tuleb võtta otsus ? kas jätkata omanikutulude kasvatamist, soosides jätkuvalt kiiret laenude väljastamist ja uute projektide finantseerimist, või karmistada laenutingimusi ja lõpetada arendusprojektide rahastamine, riskides klientuuri (ja kasumi) kaotusega. Eluasemelaenude väljastamine jätkub tõenäoliselt endise hooga, teravama tähelepanu alla satuvad eeldatavasti tarbimislaenud ning arendusprojektide finantseerimine.
Seotud lood
Kulla hind purustas oktoobris uued rekordid ja on kiiresti lähenemas 3000 dollari piirile. Novembri alguses tõi Donald Trumpi valimisvõit kullaturule küll suure päevase languse, kuid pikaajalist negatiivset mõju kullaturule ma ei näe. Pigem vastupidi.