Turuväärtus põhineb eksperdi hinnangul

Millest võivad tekkida lahkhelid?

Ei saa välistada asjaolu, et tellija, olgu siis vara omanik või ostja, on kujundanud vara väärtuse oma hinnangule tuginedes. Samas ei pruugi see väärtustase baseeruda üldsegi mitte turupõhistel näitajatel või võib sisaldada mitte-turupõhiseid näitajaid. See ei tähenda, et kujundatud väärtustase oleks utoopia, kuid siiski ei saa seda nimetada turuväärtuseks. Hindamisteoorias on lisaks turuväärtusele mitmeid teisi väärtusliike, mida võib või peab kasutama vastavalt situatsioonile. Turuväärtuse puhul on aga tegemist ainsa pankade poolt laenutagatiste puhul aktsepteeritava väärtusega.

Võimalik, et näiteks ostja ei ole turusituatsiooniga piisavalt kursis, kuid samas aktsepteerib müüja pakkumist. Sellisel juhul taandub lahendus ainult sellele, kas ostja hinnangu tellijana aktsepteerib hindaja kui eksperdi arvamust või mitte.

Ostjal, kui hinnangu tellijal on vara suhtes selle omadustest või muudest teguritest tulenevalt teatavad erihuvid, millest lähtuvalt on ta ka nõus vara eest tasuma enam kui seda turunäitajad õigustaksid. Turuväärtuse hindamisel aga erihuvidega ei arvestata.

Tegemist on varaga, mille turg ei ole kas üldse või siis teatud piirkonnas piisavalt välja kujunenud. Tavaline on see, et vara omanik/ostja on optimistlikum ning hindaja konservatiivsem. Samas aga peabki hindaja turuväärtust hinnates olema pigem konservatiivne.

Loomulikult võib esineda ka hindajapoolseid vigu või ebapiisavat turuinformatsiooni. Sellisel juhul peaks hindaja ka vastavalt teadvustama tehtud vigu või teatama oma piiratud informatsioonist. Samas soovitan hinnangu tellijatel juhul, kui neil on piisav faktiline informatsioon (ei piisa ainult väitest) olemas, jagama seda ka hindajaga. Taolistes situatsioonides on kõige mõistlikum ja konstruktiivsem tellija ja hindaja vaheline koostöö.

Situatsioonides, kus hindaja ja tellija arvamused lahknevad, soovitan olla avatud ja konstruktiivne. Ei ole otstarbekas soovitud väärtust erinevate hindajate juures ?püüdmas? käia, kuna pädevad hindajad käsitlevad objekte tõenäoliselt sarnaselt, pealegi toimub ka hindajate vahel aktiivne suhtlus, mistõttu võivad probleemsed objektid olla hindajale teada juba enne, kui klient temani jõuab.