Austria suusatamisele annab värvi after ski

Suusatamist Austrias eristab teistest after ski ehk pidu pärast suusapäeva, millelt tuleb ööbimiskohta laskuda suuskadel ja omal jalal.

Sankt Antoni suusakuurort on üks suuremaid ja ilmselt ka kalleimaid suusakeskusi Austrias, kuid maailmakuulus oma järskude, puutumata lumega mäenõlvade poolest.

Arlbergi orus on mitu erinevat mäge ja küla, mis enamuses on ühendatud suusaradade ja tõstukitega. Väiksemat otsa suusabussiga sõites pääseb sama mäepiletiga ka Zürsi, Lechi ja Oberlechi mäesuusaradadele. Kokku on siis neis keskustes 83 suusalifti ja gondlit ning 440 km suusaradu. Lisaks hooldatud suusaradadele on olemas hulganisti hooldamata radu ehk ski routes.

Kõige tuntum on aga St. Anton oma off pist'ide poolest. Need on mäeküljed, kus radu ei ole, kuid kus on lubatud sõita ja kuhu pääseb tavaliselt veidi mäekülge mööda edasi liikudes. Tavaliselt on need mäeküljed siis üsna paksu ja pehme lumega ning sõita on seal oluliselt raskem.

Ekstreemsema elamuse jätab ka heliski. Vastava tasu eest viiakse helikopteriga kuhugi üles mäe otsa ja sealt tuleb juba ise tee suuskadel alla leida. Mõisagi puuduvad sellisel laskumisel jälle sissesõidetud rajad, ekstremistid aga tahavadki olla esimesed puhtal ja puutumatul lumepinnal. Lisaks leidub kohti, kus saab väikese tasu eest aja peale slaalomit sõita ja oma laskumiskiirust mõõta.

Üldiselt loetakse St. Antoni mägesid rasketeks. Tegelikkuses leidub seal küll mägesid igale maitsele. Nii mõneski kohas on võimalik valida laskumiseks kas sinine, punane või must rada, värvid tähistavadki erinevaid raskusastmeid. Need rajad jõuavad kõik veidi erinevat teed pidi lõpuks samasse punkti välja. See on mõnus just siis, kui seltskonnas on erineva tasemega sõitjaid. Igaüks valib mäe otsas siis endale sobiva raskusega raja, siis hargnetakse ja all suusakeskuses saavad kõik jälle kokku.

Muidugi võis tõdeda, et raja raskus sõltub paljudest asjaoludest. Kuna sinistel ehk kõige lihtsamatel radadel sõidetakse kõige rohkem, siis õhtuti võisid need olla üsna muhklikuks sõidetud ja samuti juba ekstreemsed. Samas mõni karmim ski route võis olla väga heas korras ja tõeliselt mõnus sõita. Sõitsin siniseid, punaseid kui ka musti radu. Ükski neist ei olnud minu keskpärase suusatamisoskuse jaoks liiga raske.

Austrias või üldse kõrgemates mägedes suusatades peab arvestama, et ilm võib muutuda kiiresti. Riietus peab olema piisavalt soe ja tuult mitteläbilaskev, et liftiga mäkke tõustes külm ei hakkaks. Muidugi ei saa ka liiga paksult riides olla, siis võib nahk märjaks minna ja külmetus kergesti tulla. Samuti väsib suusatades kiiremini, kui hakkab liiga palav. Kindlasti on vajalik spetsiaalne suusariietus ja kasuks tuleb ka spordipesu. Külmema ilmaga on vajalik ka mask, et nägu kaitsta. Kindlasti peavad olema päikeseprillid, kuna päike on väga ere ja lumi väga hele. Lisaks on soovitav omada ka spetsiaalseid suuri suusaprille. Need on head lumesajuga ja uduga sõitmisel.

Sel aastal on Austria mägedes ilmad väga head. Kuuest seal oldud päevast ainult üks oli veidi pilvine. Kõik ülejäänud päevad paistis päike ja taevas polnud ainsatki pilve. Lund oli palju ja rajad olid ka väga heas korras. Seda, millised ilmad on, ei suuda muidugi tavaliselt ette ennustada ja see on suuresti vedamise asi. Eelmisel aastal samal ajal St. Antonis olles sõitsime näiteks poole ajast lumesajus ja udus.

Nädala eelarve Austriasse suusatama minnes sõltub suuresti enda soovidest ja elustiilist. Edasi-tagasi sõit ja elamine koos hommikusöögiga olid ostetud Alpi Expressist ja maksis ca 13 000 krooni. Kohapeal lisanduvad kulutusele ka söögid ja joogid. Õhtuti proovisime erineva hinnaklassiga söögikohti, kus õlle hind oli igal pool enam-vähem sama. Erinev oli vaid kogus, mis selle raha eest sai. Odavamas kohas oli see 0,5 l ja ööklubis sai sama raha eest 0,3 l. Lisaks on St. Antonis olemas ka omad poed, kust võib osta ka sööki-jooki. Poes on hinnad võib-olla vaid veidi kallimad kui meil, kuid kõike vajalikku võib sealt saada.

St. Anton on kuulus oma After Ski poolest. Enamus tõstukeid suletakse kella nelja paiku. Siis suundub mäel olev rahvamass mäekülgedel asuvatesse pubidesse. St. Antonis kuumim koht tundus olevat Mooserwirt, kus me ka korduvalt käisime. Seal toimuvat kirjeldada on väga raske, sest seda lihtsalt peab ise nägema. Mooserwirt oli ka selles mõttes huvitav koht, et sealt tuli veel pärast pidu, kui joogid-söögid tarbitud, viimane mägi ise alla sõita. Pärast jooke võib sellest täiesti omaette elamuse saada.

After Ski ongi see, mis eristab suusatamist Austrias mujal suusatamisest. See on tõeline suusapäeva lõpetamine täisvarustuses. Peale after ski'd järgneb tavaliselt korralik õhtusöök ja tõelised "mäehundid" läksid pärast seda veel ööklubisse. Hommikul kell 9 algas kõik otsast peale ja nõnda 6 päeva järjest.

Soomega Austriat üldiselt võrrelda ei saa. Need kaks kohta on liiga erinevad. Samas Soome on lähedal ja hea seltskonnaga on seal samuti alati tore.